1. efektiivne osalemine 2. võrdus valitsemisel 3. valgustatud arusaamine 4. tegevuskorra (agenda) kontrollimine 5. kaasatus Meedia teke 17. sajandil tekkis ajakirjandus, 19.saj lõpus kujunes ajakirjandus rahvuslikuks kommunikatsioonisüsteemiks. Teabe levik vanematelt noorematele. Tehnika arenedes sõnumid massidele. Tööstuse areng tingis reklaamivajaduse. Demokraatia areng ühiskond poliitikasse. Majanduse areng teabelevi vajadus. Ühiskonna tagasisidekanal. Vaba aeg ja meelelahutus. Ülesanded: · Järelevalve · Ühiskonna osade sidumine üksteisega · Sotsiaalse ja kultuuripärandi edasi andmine järgmisele põlvkonnale · Sotsiaalsete normide ülalhoidmine · Kujundab avalikku arvamust · Kriitika ja kontroll · Lõiming peegeldab ühiskonna norme · Kultuur ja haridus · Meelelahutus Meedia roll ühiskonnas · Pakkuda teavet · Vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti
Meedia ülesandeks on kajastada arvamuste paljusust , et igaüks saaks erinevaid seisukohti võrrelda ja nendest omi järeldusi teha. Kuidas tekkis meedia? · Teave levis vanematelt noortele, · Tehnika arenedes edastati sõnumeid massidele, · Tööstuse arenedes tekkis reklaamivajadus ehk toodang tuli kellelegi maha müüa, · Demokraatia arenguga tekkis vajadus tuua poliitika ühiskonda, · Majanduse arenedes tuli teabelevi vajadus, · Ühiskonna tagasisidekanal · Ja tänu majanduse arenemisele tekkis vaba aega ja see omakorda tekitas vajadust meelelahutusele. Kuna kõigel, mis eksisteerib, on ülesanne või eemärk, siis meedia ülesanneteks on järelvalve, ühiskonna osade sidumine, sotsiaalse ja kultuuripärandi ülekanne ühelt põlvkonnalt teisele ja sotsioaalsete normide ülalhoidmine. Meedia ülesanneteks on ka luua avalikkus. See tähendab, et kõik poliitilised otsused tehakse läbipaistvaks, kujundades avalikku arvamust
- Kestus - Intensiivsus - Põhitoon 3. Taju- ehk auditiivne foneetika – kuidas kõneleja kuuleb või tajub kuuldut. - Vokaalinelinurk ehk –diagramm – kujutab suuõõnt, läbilõige sellest: diagrammi esimene osa on suuõõs. - Stiimul 4. Foneetiline transkriptsioon – häälduskiri. IPA on rahvusvaheline transkriptsioon. Sõnaraamatud kasutavad IPAt. Suhtlusahelas tekib alati tagasisidekanal, mida saadakse ka iseenda kõnest. Tavaliselt tekib oma hääle võõristamine, kui seda lindilt kuuldakse. Inimene kuuleb oma häält teisiti kui lindistuselt kuulates – see on seotud võngetega. Enda hääl jõuab oma kõrva kahte viisi: üks võnkumine tekib õhus, teine võnkumine tekib inimese sees. Tagasisidega võib kaasneda viivitus, mille tagajärjel kõne muutub. Foneetika seotus teiste teadusharudega Reaalteadused: - Anatoomia (kõneelundid)
annaabi.ee 
