Ülesanne nr. 2 Lihtsustada alljärgnevas tabelis esitatud loogikafunktsioon nii Boole'I algebra postulaate ja teoreeme kasutades. Koostada minimeeritud loogikafunktsiooni realiseeriv skeem, kasutades selleks tabelis nõutud kontaktivabasid loogikaelemente.(VÕI-EI) Minimeerin Boole'I algebra abil. Z =a b + c +( a + b )c = a b + c + a c + bc = a b + c ( 1 + a ) +bc = a b + bc + c = a b + c ( 1 + b )= a b + c Ülesanne nr. 3 Kasutatavad tagasisidede liigid jaotatakse positiivseteks ja negatiivseteks, lineaarseteks ja mittelineaarseteks, jäikadeks ja paindlikeks (elastseteks). Positiivne tagasiside on selline tagasiside, mille signaal on etteandesignaaliga samasuunaline, st etteandesignaal ja tagasisidesignaal liituvad. Negatiivne tagasiside on selline tagasiside, mille signaal on etteandesignaaliga vastassuunaline, st tagasisidesignaal lahutub etteandesignaalist.
SISSEJUHATUS Kuna õppimist juhendatakse tagasiside abil, on igal õppejõul oluline teada saada tagasisidet oma õppetavast õppeainest. Mis on valesti, mis hästi ja kus on arenguruumi. Antud töö eesmärgiks on uurida tagasiside andmise võimalustest, teada saada ning kaasüliõpilastele selgeks teha, kuidas anda ÕISi süsteemis tagasisidet õppejõule ja valitud õppeainele. Antud töös on toodud palju näiteid võimaliku tagasisidede andmisest, miks ja milleks seda on vaja ja kuidas edaspidi saadud informatsiooni ja arvamust kasutada. Iseseisvas töös on kasutatud erinevaid meetodeid võimalikku informatsiooni koguseks nagu ajurünnak, materjalide tõlkimine võõrkeelest, küsimustikke ja ankeetide abi, raamatuid ning erinevaid interneti allikaid. 3 1. MIS ON TAGASISIDE? Tagasiside - (ingl
KTS TSE Joonis 2.1 2.2 SÜSTEEMI STRUKTUURISKEEM Süsteemi struktuurskeem koostatakse põhimõtteskeemi järgi. Struktuurskeemi koostamiseks on vaja ära määratleda süsteemi erinevate osade tüübid. 2.2.1. STRUKTUURSKEEMI OSADE TÜÜPLÜLID 1. tüüplüli: Sellesse tüüplülisse kuuluvad EV ja EMV. See võtab enda alla elektronvõimendi EV-st tuleva tagasisidede signaalidest kuni EMV ergutusmähisteni. EV on inertsivaba element, seega tema ei ole hetkel meile oluline. Selle eest omavad inertsi EMV ergutusmähised. Inerts on võrdelises seoses mähiste induktiivsusega, mis tingibki inertsi. Sisend signaal XS=US ja väljundsignaal XV=Eq. Signaalide operaatorivormi alusel on võimalik leida meil antud lüli ülekandefunktsioon. Eq( p ) W j( p) =
signaal Xe ja reguleeritava koordinaadiga võrdeline tagasisidesignaal Xts = kts * Y. Võrdlussõlmes nad summeeritakse ja elektriajamit juhitakse signaaliga Xj = Xe + Xts . Seega mõjutab reguleeritava koordinaadi kõrvalekaldumine etteantud väärtusest juhtimissüsteemi kaudu elektriajamit kõrvaldamaks tekkinud kõrvalekallet. Järelikult toimub liikumise juhtimine juhtimistulemust arvesse võttes. Kasutatavad tagasisidede liigid jaotatakse positiivseteks ja negatiivseteks, lineaarseteks ja mittelineaarseteks, jäikadeks ja paindlikeks (elastseteks). Positiivne tagasiside on selline tagasiside, mille signaal on etteandesignaaliga sama- suunaline, st etteandesignaal ja tagasisidesignaal liituvad. Negatiivne tagasiside on selline tagasiside, mille signaal on etteandesignaaliga vastas- suunaline, st tagasisidesignaal lahutub etteandesignaalist.
6.18). Seejuures tekkiv tagasiside on negatiivne tagasiside, sest võimendusaste pöörab signaali 180°. See tagasiside on ühtlasi paralleelne tagasiside, kuna sisendsignaal ja tagasiside signaal on teineteise suhtes ühendatud paralleelselt. Tagasiside tugevus sõltub vaadeldaval juhul takistuse R1 ja R2 suhtest. Mitmeastmelises võimendis haaratakse tagasisidega sageli rohkem kui üks aste (joon.6.19). Mitut astet haaravate tagasisidede tekitamisel tuleb hoolega jälgida signaali faasi suhteid, sest iga astme pöörab signaali faasi 180°. Vaadeldaval juhul saadakse tagasiside signaal teise astme emitteritakistuselt, milline juhitakse takistuse Rts kaudu esimese astme baasile. Joonis 6.19. Tagasiside mitmeastmelises võimendis [4]. Tagasiside pinge on sisendpinge suhtes pööratud 180° (esimene aste pöörab 180° ja teise astme emitterilt võetud signaali faasinihe võrdub 0°)
100 % või 0 % signaalile. Reguleerimisel toimub reguleeritava suuruse võnkumine sätteväärtuse ümber. Võnkumise amplituud ja periood on seda suuremad, mida suurem on süsteemi hilistusaja ja ajakonstandi T suhe. Niisuguseid regulaatoreid kasutatakse peamiselt lihtsates temperatuuri reguleerimise süsteemides, nagu elektriküttekehad, -ahjud, -radiaatorid. Binaarregulaatori omadusi saab parandada (nt. suure hilistusega ahjude puhul) elektrooniliste tagasisidede abil. Tagasisidet kasutatakse lülitussageduse suurendamiseks, mis aitab vähendada ka võnkumise amplituudi. Lisaks sellele paranevad juhtimisomadused dünaamilises talitluses. Lülitussagedus võib olla piiratud väljundmooduliga. Mehhaaniliste täiturite puhul (nt. Releede ja kontaktorite korral) ei tohiks lülitussagedus olla suurem kui 1.... % lülitust minutis. Suuremaid lülitussagedusi võimaldavad pooljuhtkommutaatorid (nt. IGBT transistoridel või türistoridel lülitid)
Ülekandesuund Kahesuunaline Ühesuunaline Ühesuunaline kahesuunaline Pingetipu taluvus Kõrge Madal Kõrge Madal Maksumus Keskmine Madal Kõrge Madal Järgnevas tabelis antakse tagasisidede põhilised omadused. Kui juhtsignaalide galvaaniliseks eraldamiseks kasutatakse impulsstrafosid või optrone, siis on juhtlülitus spetsiaalselt kaitstud väga väikeste või väga lühikeste impulsside (häireimpulsside) eest, mis põhjustavad juhtlülituse rikkeid. Näiteks võib Schmiti trigeri ühendada jadamisi galvaanilise eraldajaga, mis summutab kõik avamis-ja sulgemissignaalid loogikatasemel (CMOS, TTL) või lühema kestusega kui 0,2...0,5 ms
annaabi.ee 
