simout3 simout4 10 5 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Joonis 10. Tagasisidega integreeriva lüli väljundsignaali graafik Nagu graafikult näha, on positiivse tagasiside korral väljundiks suureneva kiirusega kasvav suurus. Negatiivse tagasiside korral väheneb kasvamise kiirus ja lõpuks väljundsuurus stabiliseerub. Mida suurem on võimendustegur tagasisideahelas, seda kiiremini stabiliseerub väljund. 12 2.2 Integreerivale lülile tagasiside integreeriva lüliga Ülesandeks simuleerida integreerivat lüli tagasisidega, milleks on samuti integreeriv lüli. Negatiivse tagasisidega. k1=1.2; k2=0.1;2.2;4. Ülekandefunktsioon: 1 1 k1∙ p p k ts
võnkering C2-L. Sellest tulenevalt ilmneb kvarts kristalli sageduskarakteristikal ka 2 resonantsi. C1 = 15pF, L = 8,3mH, C2 = 185pF, fj = 453kHz, fp = 470kHz. Kvarts resonaatoreid valmistatakse standarsetele sagedusetele üsna tiheda nimisageduste rea järgi. Kvarts kristalli eripäraks on see, et tema resonants sagedused on väga stabiilsed. Vähesel määral mõjutab neid temperatuur ja kui nõuded sageduse stabiilsusel on eriti ranged siis paigutatakse kvarts termostaati. Sest tagasisideahelas kulgevad voolud on väiksemad ja ei ole ohtu, et tekiks kvartsi soojenemist teda läbiva voolu toimel. Kui aga ühendada kvarts võimendusastme kokkupuute ahelasse siis seal on see oht olemas. Positiivse tagasiside tekkimiseks on vaja, et tagasiside ahelas tekiks 180 kraadiline faasinihe(võimendusaste ise pöörab 180 kraadi). Vajalik faasinihe tagasisideahelas saadakse seal olevate kondensaatorite C1, C2 ja kvarts resonaatori abil.
A K1 W2(s) kts kts B ' K1 W2(s) kts Negatiivne tagasiside haarab: A: päriahela mitteproportsionaalse osa; B: kogu päriahela. Tagasisideahelas on ,,jäik" lüli, s.t. kang, elektronvõimendi või mõni muu võimenduslüli. Päriahelas on järjestikku võimendi ja täiturmehhanism. Kuna reguleerimisseadiste ajamid (elektrimootoriga ajamid, hüdraulilised survemehhanismid jne.) käituvad dünaamilises reziimis integreerimislülidena, oleks seos ja vahel tagasiside puudumisel integraalne. Ülekandefunktsioonid vastavalt tagaside haardele (A, B):
14. Skeemi juhtimisosa koosneb kahest kontuurist: voolu (momendi) reguleerimiskontuurist, mis koosneb vooluregulaatorist VR ja vooluandurist Ri ning kiiruse reguleerimis- kontuurist, mis koosneb kiiruseregulaatorist KR ja kiiruseandurist (tahho- generaatorist) B. Joonis 4.14 Nii voolu- kui kiiruseregulaator on valmistatud operatsioonivõimendite baasil. Takisti R1 kiiruse etteandesignaali Ue, ahelas ja Rts1 kiiruseregulaatori tagasisideahelas tagavad etteandesignaali muutmise teguriga k1 = Rts1 / R1. Analoogselt toimub ka kiiruse tagasisidesignaali muutmine teguriga k2 = Rts1 / R2. Kiiruseregulaatoriks on P-regulaator (vt joonis 4.15). Joonis 4.15 Vooluregulaatoriks on PI-regulaator ja tema väljundsignaaliks on Uj = k3 * Usis2 + k4 Usis2 dt,
annaabi.ee 
