Rootsi saabudes (reisisime Islandile Rootsi kaudu) ei tundnud keegi meie ega meie dokumentide vastu huvi. Ja meie veel närveerisime oma pagasi pärast nimelt on Islandile lubatud kaasa võtta kolm kilo toiduaineid, meil aga oli kolmkümmend. Varastamine on Islandil tundmatu mõiste. Enamasti ei lukustata saarel maja- ega autouksi. Rattaid ei pannud me lukku ka siis, kui terve päeva neist eemal viibisime. Huviretkele siirdudes viskasime kogu varanduse teeviida alla hunnikusse, kus see meie tagasisaabumist ootas. Ka linnakämpingus jätsime jalutama minnes telgi üles ja asjad telki. Ujulate riietusruumides on ainult nagid ja lahtised riiulid, ei mingeid lukustatud kappe ega jala ümber käiva rõngaga võtmeid. Suplemise ajaks jätsime neisse oma fotoaparaadid, dokumendid, krediitkaardid ja rahatagavara. Islandi mõistes Cargobuss (pakivedu liinibussiga) käib nii: kaugliinibuss peatub teeotsas (isegi teisel pool teed), avab pakiruumi ja viskab paki teeveerde maha. Seejärel sõidab buss
Pikapeale kujunes neist omapärase kultuuri ja elulaadiga omaette hoiduv eestirootslaste rühm. Elatusid nad peamiselt merest, kuigi hariti ka kuigivõrd põldu. Kaugemale sisemaale asunud eestirootslased eestistusid. Juba 1939. aastal aeti mitmed eestirootslaste rühmad oma kodudest välja, et teha ruumi Nõukogude sõjaväebaasidele. Pole imestada, et eestirootslased ei jäänud ootama Nõukogude vägede tagasisaabumist 1944. aastal, vaid põgenesid peaaegu kõik Rootsi. Eesti jäi ilma mõnetuhandelisest põliselanike rühmast. Enam pole lootust, et nad tagasi pöörduksid. XVII sajandil hakkas Venemaalt Peipsi põhja ja läänerannikule saabuma tagakiusatud vanausulisi venelasi. Nad ehitasid oma külad viljatutele rannaliivadele, hakkasid püüdma järvest kala ja õppisid kasvatama köögivilja, eriti sibulat. Nõnda tekkis teine etniliselt erinev põlisrahvastiku rühm - peipsivenelased
kinnituse abil. b. Metallist kinnituse abil on võimalik nugatäägi tuppe kanda ka Iisraeli rakmetel selleks ettenähtud kohas selja peal. c. Nugatäägi tupe nööri kasutatakse sidumiseks mugavama kandmisasendi saavutamiseks. Relvade ohutuskontroll Selgitage. Relvade ohutuskontroll viiakse läbi: a) iga õppetunni, harjutuse või laskmise alguses ning lõpus; b) koheselt peale kasarmusse, laagrisse tagasisaabumist, peale patrulli või mis tahes teenistusülesande lõpetamist; c) relva väljavõtmisel relvaruumist ning tagastamisel. 5 Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järgi. a. Käskluse peale “RELVAD KONTROLLIKS NÄIT” tehke alljärgnevat. Astuge vasaku jalaga samm ette (vt joonist 6), hoidke parema käega automaadi püstolikäepidemest nii, et nimetissõrm on väljaspool päästikukaitset. Viige