korrektne hooldus Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest. Peaksid sobima ümbruskonda, ja prügila sulgemise järel peaks sellele alale olema võimalik rajada parki, spordiväljakut või sarnaseid rajatisi. Prügila peaks rajatama võimalikult vähe vett läbilaskvale ja suhteliselt tasasele maapinnale, rakendades täiendavaid tehnoloogilisi abinõusid. Jäätmetest läbiimendunud vesi kogutakse prügila aluspõhjale Nõrgvee käsitlusvõimaluseks võib olla tema tagasipumpamine jäätmemassi. Prügilagaasi allikaks on prügilasse paigutatud jäätmetes oleva orgaanilise aine bioloogiline lagunemine. Metaanirikast gaasi saab kasutada energiaallikana, milleks paigutatakse prügimassiivi gaasikogumistorud. Prügila keskkonnaohtlikkust vähendavad ka õiged hooldusvõtted. Kaasaegset prügilat (jäätmekäitlusettevõtet) iseloomustavad järgmised tunnused: jäätmete eelsorteerimine: prügilasse ei tohi viia kasutuskõlblikke materjale ja
korrektne hooldus Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest. Peaksid sobima ümbruskonda, ja prügila sulgemise järel peaks sellele alale olema võimalik rajada parki, spordiväljakut või sarnaseid rajatisi. Prügila peaks rajatama võimalikult vähe vett läbilaskvale ja suhteliselt tasasele maapinnale, rakendades täiendavaid tehnoloogilisi abinõusid. Jäätmetest läbiimendunud vesi kogutakse prügila aluspõhjale Nõrgvee käsitlusvõimaluseks võib olla tema tagasipumpamine jäätmemassi. Prügilagaasi allikaks on prügilasse paigutatud jäätmetes oleva orgaanilise aine bioloogiline lagunemine. Metaanirikast gaasi saab kasutada energiaallikana, milleks paigutatakse prügimassiivi gaasikogumistorud. Prügila keskkonnaohtlikkust vähendavad ka õiged hooldusvõtted. Kaasaegset prügilat (jäätmekäitlusettevõtet) iseloomustavad järgmised tunnused: jäätmete eelsorteerimine: prügilasse ei tohi viia kasutuskõlblikke materjale ja
Prügilas tekkiva nõrgvee hulk sõltub peamiselt prügilasse saabuvate jäätmete niiskussisaldusest ja sademete hulgast prügila asukohas. Osa sademetena tulevast veest valgub prügila pinda mööda alla, osa imendub läbi prügimassi. Jäätmete tihendamisega ja katmisega püütakse vältida pinnavee imendumist jäätmemassi. Jäätmetest läbiimendunud vesi kogutakse prügila aluspõhjale paigutatud dreenide abil ja suunatakse puhastisse. Nõrgvee käsitlusvõimaluseks võib olla ka tema tagasipumpamine jäätmemassi. Prügila keskkonnaohtlikkust vähendavad ka õiged hooldusvõtted. Kaasaegset prügilat (jäätmekäitlusettevõtet) iseloomustavad järgmised tunnused: - jäätmete eelsorteerimine: prügilasse ei tohi viia kasutuskõlblikke materjale ja probleemjäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid; - jäätmete vastuvõtu korraldamine - Jäätmete paigutus ja käitlemine:Kaasaegset prügilat täidetakse kihtide kaupa. Ladestatavad jäätmed
korrektne hooldus Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest. Peaksid sobima ümbruskonda, ja prügila sulgemise järel peaks sellele alale olema võimalik rajada parki, spordiväljakut või sarnaseid rajatisi. Prügila peaks rajatama võimalikult vähe vett läbilaskvale ja suhteliselt tasasele maapinnale, rakendades täiendavaid tehnoloogilisi abinõusid. Jäätmetest läbiimendunud vesi kogutakse prügila aluspõhjale Nõrgvee käsitlusvõimaluseks võib olla tema tagasipumpamine jäätmemassi. Prügilagaasi allikaks on prügilasse paigutatud jäätmetes oleva orgaanilise aine bioloogiline lagunemine. Metaanirikast gaasi saab kasutada energiaallikana, milleks paigutatakse prügimassiivi gaasikogumistorud. Prügila keskkonnaohtlikkust vähendavad ka õiged hooldusvõtted. Kaasaegset prügilat (jäätmekäitlusettevõtet) iseloomustavad järgmised tunnused: jäätmete eelsorteerimine: prügilasse ei tohi viia kasutuskõlblikke materjale ja
Prügilas tekkiva nõrgvee hulk sõltub peamiselt prügilasse saabuvate jäätmete niiskussisaldusest ja sademete hulgast prügila asukohas. Osa sademetena tulevast veest valgub prügila pinda mööda alla, osa imendub läbi prügimassi. Jäätmete tihendamisega ja katmisega püütakse vältida pinnavee imendumist jäätmemassi. Jäätmetest läbiimendunud vesi kogutakse prügila aluspõhjale paigutatud dreenide abil ja suunatakse puhastisse. Nõrgvee käsitlusvõimaluseks võib olla ka tema tagasipumpamine jäätmemassi. Prügila keskkonnaohtlikkust vähendavad ka õiged hooldusvõtted. Kaasaegset prügilat (jäätmekäitlusettevõtet) iseloomustavad järgmised tunnused: - jäätmete eelsorteerimine: prügilasse ei tohi viia kasutuskõlblikke materjale ja probleemjäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid; - jäätmete vastuvõtu korraldamine: prügimäe hooldaja peab teadma, milliseid jäätmeid ja kui palju sinna tuuakse, töödeldakse ja ladestatakse.
Prügilas tekkiva nõrgvee hulk sõltub peamiselt prügilasse saabuvate jäätmete niiskussisaldusest ja sademete hulgast prügila asukohas. Osa sademetena tulevast veest valgub prügila pinda mööda alla, osa imendub läbi prügimassi. Jäätmete tihendamisega ja katmisega püütakse vältida pinnavee imendumist jäätmemassi. Jäätmetest läbiimendunud vesi kogutakse prügila aluspõhjale paigutatud dreenide abil ja suunatakse puhastisse. Nõrgvee käsitlusvõimaluseks võib olla ka tema tagasipumpamine jäätmemassi. Joon. Prügila elu erinevad etapid Prügilagaasi allikaks on prügilasse paigutatud jäätmetes oleva orgaanilise aine bioloogiline lagunemine. Algul on lagunemine aeroobne, kuid prügikihtide kasvades muutub see õhuhapniku puudumisel anaeroobseks. Moodustuv prügilagaas sisaldab põhikomponentidena metaani ja süsihappegaasi. Metaanirikast gaasi saab kasutada energiaallikana, milleks paigutatakse prügimassiivi gaasikogumistorud