KOHERENTSETEKS LAINETEKS nimetatakse laineid, millel on ühesugune sagedus ja ajas muutumatu faaside vahe. LAINEFRONDIKS nim kõige eesmist samafaasipinda, kuhu häiritus on keskkonnas jõudnud. LAINEPIKKUSEKS nim teepikkust, mille võrra laine levib ühe perioodi jooksul. (... nim kahes ühesuguses võnkefaasis olevat naaberosakeste vahelist kaugust) SAMAFAASIPINNAKS nim pinda, mille kõik punktid võnguvad ühes ja samas võnkefaasis. Seisulaine tekib kulgeva laine tagasipeegeldumisel mingi tihedama keskkonna lahutuspinnalt. Tasalaineks nim lainet, kui võnkuvaks kehaks on tasand.
piisvalt hästi, et tekitada täisvarjusid. Seega saab udukaart näha selge taevaga uduga Päikese vastas. (Kamenik 22.09.2009) Uduvikerkaar on enamasti valkjas, harva punaka või sinaka varjundiga mis tekib enne hajumist. Võib täheldada, et uduvikerkaare alumine osa on tugevam ja paksem, ülemine osa aga nõrgem. Udukaare valkjat vävust põhjustab dispersioon, hajususe tõttu on värvid vähemalt osaliselt kattunud. (Kamenik 22.09.2009) PÜHASÄRA Pühasära ehk nimbus tekib tagasipeegeldumisel looduslikelt objektidelt. Kastesel rohul võime oma pea kohal näha helendust ehk oreooli. See hiilgus ei tule mitte meie peast, sest kui teha endast pilti, tekib see valgus hoopiski fotoaparaadi ümber. (Kuusk 2005) Enamasti tekib see nähtus Päikese tagasipeegeldumisega. Kastepiisad on nagu väikesed läätsed. Arvestades seda, et veepiisad ei paikne taimede lehtedel tihedalt liibununa, lehe ja piisa vahel paikneb väikene vahe. Kui päikesevalgus läbib tilka, siis tilk koondab valguse
Tsükkel algab üksikute päikeselaikkude ja radiatsioonipursete arvu ning esinemistiheduse pideva suurenemisega, millega kaasneb ka päikesekiirguse intensiivsuse pidev kasv. Selle tagajärjel hakkab järjest suurenema E, F1 ja F2 kihtide ioniseerumise tihedus, mis saavutab maksimumi umbes tsükli keskpaigaks. Kriitilised sagedused muutuvad tunduvalt kõrgemaks ja raadiolainete sumbuvus ionosfäärist tagasipeegeldumisel väiksemaks. Kauglevi lühilainel, eriti selle kõrgematel sagedustel, paraneb kardinaalselt (sealhulgas ka 27 MHz-il). Peale intensiivsuse maksimumi saavutamist, ligikaudu 5,5 aasta pärast, hakkab päikese aktiivsus uuesti vähenema, jõudes 11 aastase tsükli lõpuks taas miinimumi. (Ibid., 11.05.2012) Ruumilaine peegeldumine ja kauglevi Kui ruumilaine ionosfäärist peegeldub, siis suundub ta Maale tagasi. Maapinnale jõudmise koht
objekti kohta. Mikrolaineskateromeetria on meetod määramiseks, mis ei eelda signaali põhjal kujutise loomist. Varieerides seniitnurka ja uurides sõltuvust, saame rohkem teavet aluspinna omaduste kohta. Seda saab teha platvormi liikumisel uuritava piirkonna jälgimisel eri seniitnurkade alt, eri nurkade alt peegelduva kiirguse doppleri nihke erinevuse järgi ja ala skaneerimisel eri suundades saadetavate kiirgusimpulsside abil. Lidar on valguskiire tagasipeegeldumisel põhinev aktiivse kaugseire meetod, seega radari optiline analoog. Laseraltimeetria on lidari lihtsaim rakendus. Ülal paiknev laser saadab lühikesi valgusimpulsse alla, mis peegelduvad maapinnalt. Peegeldumise aja ja valguse kiiruse järgi saab leida pinna kauguse seireplatvormist. Seireplatvormi liikumisel registreerib lidar aluspinna profiili. Lidari suurim eelis radari ees on väga peen kiir, mis võimaldab väga suurt ruumilist täpsust aluspinnal [8]. 3.5
Lainepikkuseks nim teepikkust, mille võrra laine levib ühe perioodi jooksul. (... nim kahes ühesuguses võnkefaasis olevat naaberosakeste vahelist kaugust) Mehaaniliseks laineks nim mehaaniliste võnkumiste levimise protsessi aja jooksul keskkonnas. Sagedus f võngete arv ajaühikus. Samafaasipinnaks nim pinda, mille kõik punktid võnguvad ühes ja samas võnkefaasis. Seisulaine tekib kulgeva laine tagasipeegeldumisel mingi tihedama keskkonna lahutuspinnalt. Tasalaineks nim lainet, kui võnkuvaks kehaks on tasand. 16 Valguse ja aine vastastikmõju 1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr. 1 dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m.
- atmosfääri koostise muutumise (CO2 jt kasvuhoonegaaside sisalduse kasv atmosfääris); - maa pindmise kihi ja taimkatte ümberkujundamine (kõrbete pealetung, troopiliste vihmametsade hävitamine). ÖL Kasvuhoonegaasid. Kliima soojenemine Läbi atmosfääri saabuvast päikesekiirgusest jõuab maapinnani ja soojendab seda umbes pool. 30% peegeldatakse ja hajutatakse atmosfäärist tagasi maailmaruumi ja 20 % neeldub atmosfääris maapinnani jõudmata. Nii tagasipeegeldumisel kui neeldumisel on oluline roll pilvedel. Maapinnani jõudnud kiirgus soojendab seda ja soojenenud maapind ning ookeanivesi kiirgavad oma temperatuurile vastava spektraalse koostisega infrapunast kiirgust. Selle kiirguse energia maksimum on lainepikkustel 10 12 µm. Pikalaineliseks muundunud kiirgus viib osa energiat läbi atmosfääri tagasi maailmaruumi, osa tagasi peegeldunud energiast neeldub aga atmosfääris. Kui palju energiat pääseb läbi ja kui palju neeldub
annaabi.ee 
