Avalike koolide vähesus tingis peaaegu kõigis linnades eraõppeasutuste tekkimise. XIX sajandi lõpuks saavutasid eestlased üsna kõrge üldise kirjaoskustaseme. 1897. aasta ülevenemaalise rahvaloenduse andmete järgi oskas Eestis lugeda 96,2% ning lugeda ja kirjutada 77,7% üle kümne aasta vanustest inimestest. Samal ajal oli Prantsusmaa elanike lugemisoskus 83% ja Venemaal ainult 28,4%. 1880. aastatel alanud venestusaeg andis hariduselule tugeva tagasil öögi, sest nii saksa kui eestikeelsed koolid sunniti üle minema vene õppekeelele. Sõjaeelse Eesti Vabariigi koolikorraldus tugines ühtluskooli põhimõttele. 1930. aastate lõpus oli kuueklassiline algkool Eestis kohustuslik. HARIDUSKORRALDUS Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus haridusele, et õppimine on kooliealistele lastele seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta
..............................................................27 Juurevõsud..................................................................................................................................27 HARILIK LIGUSTER................................................................................................................... 28 Iseloomustus............................................................................................................................... 28 Tagasilõikamine..........................................................................................................................29 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................29 Elujõulisuse suurendamine.........................................................................................................29 ,,Kosmeetiline" hooldus...............................................................
Barbarossa plaan, kuhu Saksamaa vallutustega jõudis 1942. aastaks) – 1941 tungis Saksamaa kallale NSVL’e. Saksa sõjaplaan NSV vastu „Barbarossa“, NSVL sõjaplaan Saksa vastu „Groza“. 14.Jaapan astub sõtta (millal, kelle vastu) – 7. Dets 1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasile. USA astub sõtta. (Jaapan on Saksa liitlane) 15.Stalingradi lahing kui sõja pöördepunkt – 1942-43. Sakslaste kapituleerumine. Tagasilöök ka Aafrikas El-Alameini lahingus. Ning 1943 Kurski pealetungis. 16.Normandia dessant – 1944 Pariisi tagasivõitmine Lääneriikide poolt. 17.II MS kui totaalne sõda ( too näiteid) – rindel ja tagalal pole vahet. Pommitamine dresdenis. Inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi. 18.Holokaust – Saksamaa poolt okupeeritud aladel koonduslaagrid: juudid, mustlased. Wannsee nõupidame – otsustati juudid hävitada 1942. 19.NSVL-i kuriteod – juuni 1941 küüditamine
annaabi.ee 
