Virve käis Riksi haiglas mitu korda vaatamas, see tähendab, et ta hoolis oma sõpradest palju. Kutsus Jaaku reisile kaasa, kuna Jaak oli talle oluline. b) Virve tunnetest oli raske aru saada, sest oli näha, et ta armastab Jaaku, aga samas suhtles väga palju Riksiga ja teose lõpus sõitis veel ära teisele maale. Virve käitus alati viisakalt ja daamilikult. Söögilauas oli ka viisakas ja jälgis ennast. Ta oli natuke tagasihoidik, see tuli välja siis kui ta oli Jaaguga koos. c) Virve oli külalislahke nagu ka ta ema, pakkus alati külalistele süüa ja teed. Virve ei suhelnud eriti palju võõraste inimestega ja ta oli alati ettevaatlik, nagu ka siis kui Jaak üritas teda köögis suudelda. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele a) Jaagule. Miks sa ei küsinud Virvelt kohe, et mis tunded tal tema vastu on ? b) Jaagule. Miks sa ei rääkinud isale Virvest kui oma tüdrukust, et saada Virvega reisile ? 6
fantaasiale toetuv teemaarendus, autor põiminud realistliku ja romantilise stiililaadi. Suvitusromaanilik jutuveeretus põimub dramaatilise sündmustikuga, kerglased flirtimised teravate konfliktidega. Kahe ajastu ja stiili põimumine tekitab kriitikas kaasaja realismi vaadates mitmesuguseid nurinaid. 1920-ndatest pääle Lutsu teosed rohkem ka nõudlikumale kunstipublikule, teostes kadunud prassiv robustne lopsakus, asemel vaikne, tagasihoidik stiil, kurblik pooltoon. 1921. aastast pääle lõpetas apteekri ameti ja tegutses vabakirjanikuna Tartus. Lutsult ilmunud kokku 17 näidendit trükis. Aastast 1922, kui asutati Eesti Kirjanikkude Liit ja Luts liikmeks võeti, hakkas ta kutseliseks kirjanikuks, 1920-ndate keskel kujunes Luts "Postimehe" heaks püsiautoriks, Lutsule märkimisväärseks sissetulekuallikaks. Sama ajal töötas ka raamatukogus ja hiljem avas Tartus oma raamatupoe.
arengutaseme poolest. See raamat ei maini nende riikide hulka nii mõndagi kommunistliku riiki, mida aga teevad teised uurijad olenemata nende riikide majanduslikust, poliitilisest ja sotsiaalsest arengust. Paistab nagu kõik positiivsed ja negatiivsed punktid peavad paika, kuid näiteks tugevdamaks oma välismaailmseid eesmärke on mõned riigid pidanud ohverdama osa oma riigi sisesest sotsiaalsest stabiilsusest. Tootlikkus on kehv, materiaalse elatustase tagasihoidik või madal, ja individuaalne vabadus on ohverdatud sotsiaalsele korrale. POLIITILINE KULTUUR Teise Maailma rahvastel on rikas ja komplitseeritud poliitiline kultuur. Pea tervet ala valitseti autoritaarselt . Poliitilist kultuuri mõjutas eriti ka filosoof Karl Marx ja kommunistlikud liidrid nagu Lenin, Stalin, Khrushchev, Breznev ja Gorbachev. Kuigi kommunismiteooria pidi olema reaalne oli poliitiline kultuur siiski normatiivne.