riiklisest iseseisvusest ja rippumatusest". Selle dokumendiga anti maailmale teada eesti rahva tahe ja see andis juriidilise aluse Eesti diplomaatidele võitluses Eesti Vabariigi tunnustamise eest. 4. juunil 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu "Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra". Sellega kuulutati kõrgeimaks võimuks rahvas ja selle teostajaks Asutav Kogu. Seadustati enamik seniseid riigiõiguslikke akte. Asutav Kogu määras ametisse valitsusi ja võttis vastu nende tagasiastumispalveid, määras riigi eelarve ning otsustas sõja ja rahu küsimusi. Seega tegutses Asutav Kogu kui parlament. Asutav Kogu valiti ja tegutses Vabadussõja ajal. Rahuleping Nõukogude Venemaaga pani aluse Eesti Vabariigi rahvusvahelisele tunnustamisele. 10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mis oli üks radikaalseimaid tollases Euroopas. Mõisamaad riigistati, tükeldati ja anti väikepõllupidajatele. Maaseadus vastas täielikult rahva ootustele.
rippumatusest". Selle dokumendiga anti maailmale teada eesti rahva tahe ja see andis juriidilise aluse Eesti diplomaatidele võitluses Eesti Vabariigi tunnustamise eest. 4. juunil 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu "Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra". Sellega kuulutati kõrgeimaks võimuks rahvas ja selle teostajaks Asutav Kogu. Seadustati enamik seniseid riigiõiguslikke akte. Asutav Kogu määras ametisse valitsusi ja võttis vastu nende tagasiastumispalveid, määras riigi eelarve ning otsustas sõja ja rahu küsimusi. Seega tegutses Asutav Kogu kui parlament. Asutav Kogu valiti ja tegutses Vabadussõja ajal (algas 28. novembril 1918 Punaarmee kallaletungiga). Rahuleping Nõukogude Venemaaga (allkirjastatud 2. veebruaril 1920 ja ratifitseeritud Asutavas Kogus 13. veebruaril 1920) pani aluse Eesti Vabariigi rahvusvahelisele tunnustamisele. 10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mis oli üks radikaalseimaid tollases Euroopas
Selle dokumendiga anti maailmale teada eesti rahva tahe. See andis Eesti diplomaatidele ka juriidilise aluse võitluses Eesti Vabariigi tunnustamise eest. 1919. aasta 4. juulil võttis Asutav Kogu vastu Eesti ajutise põhiseaduse ehk ,,Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra". Selle dokumendiga kuulutati kõrgeimaks võimuks rahvas ja võimu teostajaks Asutav Kogu. Seadustati enamik seniseid riigiõiguslikke akte. Asutav Kogu määras ametisse valitsusi ja võttis vastu nende tagasiastumispalveid, määras riigi eelarve ning otsustas sõja- ja rahuküsimusi. Seega tegutses Asutav Kogu kui parlament. 1919. aasta 10. oktoobril võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mis oli üks radikaalseimaid maaseadusi tollases Euroopas ja vastas täielikult rahva ootustele. Mõisamaad riigistati, tükeldati ja anti väikepõllupidajatele. Käimasolnud vabadussõda muutus tõepoolest sõjaks oma maa pärast. 1920. aasta 13. veebruaril ratifitseeris Asutav Kogu rahulepingu Nõukogude Venemaaga,
Selle dokumendiga anti maailmale teada eesti rahva tahe. See andis Eesti diplomaatidele ka juriidilise aluse võitluses Eesti Vabariigi tunnustamise eest. 1919. aasta 4. juulil võttis Asutav Kogu vastu Eesti ajutise põhiseaduse ehk „Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra”. Selle dokumendiga kuulutati kõrgeimaks võimuks rahvas ja võimu teostajaks Asutav Kogu. Seadustati enamik seniseid riigiõiguslikke akte. Asutav Kogu määras ametisse valitsusi ja võttis vastu nende tagasiastumispalveid, määras riigi eelarve ning otsustas sõja- ja rahuküsimusi. Seega tegutses Asutav Kogu kui parlament. 1919. aasta 10. oktoobril võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mis oli üks radikaalseimaid maaseadusi tollases Euroopas ja vastas täielikult rahva ootustele. Mõisamaad riigistati, tükeldati ja anti väikepõllupidajatele. Käimasolnud vabadussõda muutus tõepoolest sõjaks oma maa pärast. 1920. aasta 13. veebruaril ratifitseeris Asutav Kogu rahulepingu Nõukogude Venemaaga,
annaabi.ee 
