d) Multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja 1 akson. Talitluse järgi jagunevad: a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid( nt.ganglionis seljaajus)- välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid(nt.seljaaju eesarves) innerveerivad lihaseid c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid( nt . seljaaju tagasarves).vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 53.Närvikiu mõiste. liigid ehituse ja talitluse alusel: Närvikiud- närviraku jätke, millel on isolatsioon ümber. Ehituse alusel: a) müeliiniga kiud- väga kiired, juhivad liigutusi b) müeliinita kiud-juhivad siseelundite talitlust, suht aeglased 3 m/s Talitluse alusel: a) sensoorsed-toovad erutuse KNS-i
Perifeerne sensitisatsioon ja aktivatsioon: Vabanevad rakkudest: histamiin, serotoniin, bradükiniin, prostaglandiinid, K ja H ioonid, leukotrieenid, noradrenaliin, närvikasvufaktor, tsütokiniinid. Notsitseptorid sensibiliseeruvad ja aktiveeruvad. Valuimpulsside perifeerne edastamine: · A kiud Müeliniseeritud, 2 5 m, 6 30 m/s ;hästi lokaliseeritud, terav valu. · C kiud Müeliniseerimata, 2 m, 0,5 2 m/s; halvasti lokaliseeritud, tuim valu -> seljaaju tagasarv. Seljaaju tagasarves II neuron, millest vabanevad neurotransmitterid: glutamaat, aspartaat, substants P, CGRP. Tsentraalne valu levik: · Seljaaju tagasarves II neuron · Spinotalaamiline trakt (STT) lateraalsel uuem - neo STT mediaalsel vanem ja aeglasem - paleo STT. Ühendused retikulaarformatsiooni, limbilise süsteemi, hüpotaalamuse ja periakvaduktaalse hallainega. Analgeesia on valu täielik puudumine notsentsel ärritamisel. Endogeensed opioidid toimivad lokaalselt valuvaigistavalt
Seljaaju läheb üle piklikajuks, lõpeb esimeste nimmelülide kõrgusel teravikuna - ajukoonusena , edasi kulgeb sidekoeline lõppniit ja see kinnitub õndralülidele. 56. Seljaaju välisehitus. Joonise järgi. Joonis 19. Lk 189 õpikus. 57. Seljaaju siseehitus. Joonis 19. Lk 190 õpikus. Kitsad alad on nidemed. Hallaine moodustab sarvi(eessarv, tagasarv). Hallaine keskel on seljaaju tsentraalkanal. Eessarves on motoorsed närvirakud(liigutused). Tagasarves on kontaktnärvirakud. Valgeaine moodustab eesmise väädi, tagumise väädi ja külgväädi. 58. Seljaajunärvi moodustumine, väljumine lülisambakanalist. Joonis 19. Lk 215 õpikus. Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist, jaguneb ta kaheks selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on talitluselt seganärvud. Selgmine haru
annaabi.ee 
