(2.4.12) Seljaaju valge- ja hallaine. Seljaaju tsentraalkanali ümber on hallaine, mis on moodustunud dendriitidest, gliiarakkudest ja neuronite soomaosadest. Hallaine ümberitseb valgeaine. Valgeaines on palju aferentseid ja efereintseid juhteteid. Valgeaine moodustab hallaine ümber mõlemal pool eesmise, tagumise ja külgmise seljaajuväädi. Hallainest moodustuv ees-, taga- ja külgsammas. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes. (2.4.13) Eessambas motoorsed neuronid. Tagasambas paiknevad sensoorsed neuronid., nendega on sünaptlises ühenduses spinaalganglionide neuronid, mille aksonid moodustavad spinaalnärvi tagumise juure. Eesmise ja tagumise samba vahel on külgsammas- mille neuronite aksonid kulgevad spinaalnärvi ja osalevad sümpaatilise talitluse regulatsioonis. Pärast seljaajust väljumist liituvadseljaajunärvide selgmise ja kõhtmise juure seljaajunärviks e spinaalnärviks. Enne kõhtmise juurega liitumist moodustab iga juur- ganglioni- spinaalganglioni
spinaalnärviks. Enne eesmise juurega liitumist moodustab tagumine juur sensoorse ganglioni e. spinaalganglioni. Inimesel on 31 paari seljaaju närve. SELJAAJU: *hallaine koosneb neuronite kehadest, dendriitidest ja gliiarakkudest *hallaines eristatakse ees ja tagasammast, seljaaju kaela ja rinnaosas ka külgsammast *eessambas paiknevad motoneuronite kehad ja nende aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu*tagasambas paiknevate sensoorsete neuroniteni ulatuvad spinaalnärvide tagumise juure kaudu spinaalganglionites paiknevate neuronite aksonid *külgsambas paiknevad sümp NS neuronid, mille aksonid väljuvad seljajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu *valgeaine ümbritseb hallainet ning koosneb valdavalt müeliniseeritud aksonitest *valgeaines eristatakse eesmist, külgmist ja tagumist seljaajuvääti
ümber) ja seda ümbritsevate närvikiudude (valgeaine) poolt moodustatud juhteteedest. Hallaine on moodustunud peamiselt neuronite soomaosadest ja dendriitidest ning gliiarakkudest. Seljaaju läbilõikel moodustab hallaine liblika- või H-tähekujulise kujundi. H-tähe tipud on ees- või tagasarved. Hallainel eristatakse rinna- ja nimmepiirkonnas veel külgsarvi. Seljaaju eessambas on motoorsete neuronite soomaosad. Nende neuronite aksonid moodustavad spinaalnärvi eesmise juure. Tagasambas on sensoorsed neuronid. Nendega on sünaptilistes ühendustes spinaalganglionide neuronid, mille aksonid moodustavad spinaalnärvi tagumise juures. Eesmise ja tagumise samba vahel on seljaaju kaela- ja rinnaosas ka külgsammas. Sealsete neuronite kasonid kulgevad eesmise juures kaudu spinaalnärvi ja osalevad sümpaatiliste talitluste regulatsioonis. Valgeaines on palju afarentseid ja eferentseid juhteteid ning see moodustab hallaine ümber mõlemal poolel
annaabi.ee 
