ratta ABS andurit ja teisi komponende, et koguda infot, mille põhjal arvutatakse välja võimalik maksimaalne pidurdusjõud. EBD-süsteem hoolitseb külgsuunalise haardumise säilitamise ja pidurdusjõu reguleerimise eest. Kui tagasild hakkab esimesest rohkem libisema, saadab aju signaali hüdraulikasõlme, mis sulgevad vedeliku juurdevoolu tagapiduritele. Kui tagasild pidurdab ikka esimesest rohkem, hakatakse pidurivedeliku survet vähendama. Kui esisild pidurdab rohkem, avatakse tagapidurite juurdevoolu klapid täielikult. Et pidurdusjõud võimalikult suureks saada, jagab EBD pidurdusjõudu isegi vasaku ja parema poole vahel. See vähendab oluliselt pidurdusteekonda ja säilitab auto stabiilsuse isegi tugevatel pidurdustel ja kurvides manööverdamisel. Süsteemi rakendumist võib põhjustada ebaõige kiirus, häda- või mõnes muus olukorras ootamatud olukorrad. Elektrooniline stabiilsuse kontroll ESP ESP on praegu käsitlevatest süsteemidest kõige keerulisem
rõhureguleerimismoodul, Y368 liiasusklapp, Y278 haagisepidurite juhtklapp, X317 haagise pistikupesa, 1 toitepinge, 2 CANandmesiin. Skeemil kujutatakse õhutorusid pideva joonega ja elektrijuhtmeid punktiirjoonega. Tagasilla mooduli ülesandeks on reguleerida pidurdusrõhku kummagil tagarattal eraldi. Tal on oma elektroonikaplokk, millele annavad infot tagarataste pöörlemissageduse andurid ja milline arvutab EBSi juhtploki signaali alusel tagapidurite pidurdusrõhu. Moodul täidab ühtlasi rõhureguleerimisklappide funktsiooni. Sele 14. Tagasilla I põlvkonna rõhureguleerimismoodul (allikas: WABCO) Sele 15. I põlvkonna tagasilla mooduli lõige (allikas: WABCO) Sisend: · 11 ja 12 I ja II haru õhupaakidest; · 13 suruõhk liiasusklapist EBSi rikke korral;
Pidurite reguleerimine. Väljenduses «halvasti reguleeri- tud piduritega sõitja on poolest saadik laip» on palju tõtt, eriti tänapäeva tihedas linnaliikluses. Seetõttu tuleb hoo- litseda, et pidurid oleksid alati korras ja õigesti regulee - ritud. Reguleerimistoimingu võime tinglikult jaotada eel- j$ järelreguleerimiseks: algul reguleeritakse pidureid seisval masinal, seejärel aga tehakse vajalikud parandused pärast pidurite toime kontrollimist sõidul. Esi- ja tagapidurite eelreguleerimisel vähendatakse piduritrumli ja -klotside vahet reguleerseadise (trossi ümb- rise tugikruvi, trossiotsaku, varda reguleermutri või pedaali tugipoldi) abil, kuni ratta pööramine on takistatud. 224 Seejärel lastakse klotse just niipalju tagasi, et ratas pöör- selle tulemusel väheneb mootori võimsus ja halveneb leks vabalt ja pidurilingil (pedaalil) oleks nõutav vabakäik jahutus. (käsipiduril 5 . . . 10 mm, jalgpiduril 10 . . . 15 mm)
annaabi.ee 
