http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/53_teritustulemuste_kontrollriistad_ja_kontrolli_meetodid. html Joonis 5.3.1 Treitera nurkade kontrollimine sabloonide abil: a - teritusnurga kontrollimine; b - taganurga kontrollimine Kõige lihtsamaks treitera nurkade kontrollimise viisiks on kontrollimine sablooni abil (joonis 21). Sablooni väljalõigetega kontrollitakse teritusnurka (joonis 5.3.1, a), aga tema külgtahkudega, mis on ara lõigatud 6- 12° nurga all, treitera taganurka (joonis 5.3.1, b). Kontrollimiseks asetatakse treitera ühes sablooniga plaadile ning surutakse treitera tagatahk vastu sablooni külgtahku. Läbipaiste puudumine näitab tagatahu ja järelikult ka taganurga õiget teritust. Sablooni kasutamise puuduseks on asjaolu, et iga treitera tüübi jaoks vajatakse eri sablooni. Sellest puudusest vabad on mitmesugust süsteemi nurgamõõtjad, kuid nendega mõõtmiseks kulub rohkem aega kui sabloonide abil. http://www.e- ope
- silmi jäljendavad laigud (silmlaigud) paljude troopiliste kalade sabaosas, mis siis ilmsestigi suunavad röövkalade rünnakud pea asemel ohutumasse kehapiirkonda; - silmtäpid paljude liblikate tiivaservades - linnu rünnaku suunamine tiiva serva päästab liblika; - siilakud ("sabad" tagatiibadel, nagu nt pääsusabal) tagatiibade taganurgas paljudel liblikatel. Usutavasti on seletus selline, et kokkupandud tiibadega istuval liblikal tekib tagatiibade taganurka näiv "võltspea" (siilakud siis nagu tundlad), mille ründamisel lindude poolt pole nii hukatuslikud tagajärjed kui päris pea ärasöömisel. Eelesitatu on klassikaline seletus, kuid viimasel ajal usutakse, et mehhanism võib olla teie - nii on täheldatud, et paljud linnud ründavad liblikaid just tagantpoolt, söömaks ära putuka tagakeha. Kui nii, siis võltspeast on kasu seeläbi, et lind ründab sellist eksitajat just pea poolt, kus ta on
laastule, seda suuremat inertsjõudu tuleb lõikuril taluda ja ületada. Lõikekiiruse suurendamisel suureneb vastupanu lõikamisel. Puidu surve lõikuri esitahule Sõltub järgmistest teguritest: 1. Taganurga suurusest - väiksema taganurga puhul suureneb lõikuri tagatahu ja puidu kokkupuutepind. Tänu sellele tuleb lõikuri puitu surumiseks tunduvalt rohkem jõudu rakendada. Kui aga suurendada taganurka, siis väheneb lõikuri teritusnurk. See aga põhjustab lõikuri mehaanilise tugevuse languse. 2. Lõikenurga suurusest - kui väikse nurga puhul tekib terava lõikuriga lõigates lõikurit puitu tõmbav jõud, siis suure lõikenurga all lõigates vastupidiselt tõrjutakse lõikur puidust välja. 3. Lõikuri teravus - nüri lõikuri puitu surumiseks vajatakse suuremat jõudu. Nagu füüsikast teame, on üksteise suhtes liikuvate pindade vahel