11. Vastuhakk domineerimiskatsele üsna varsti peale seda, kui teine inimene püüab meid oma tähtsuse, tarkuse, sõnaosavusega üle trumbata, lülitume tema karistamiseks loiu kuulaja positsioonile. 12. Teema vahetamine on tuntud manipulatsioon, mis seisneb selles, et kuulav isik haarab kinni esimesest mõtteseosest, et jutt hoopis teise- kuulajat palju enam ja rääkijat märksa vähem huvitavasse- aine valda üle viia. 13. Rääkija tagantkiitmine sõnadega sul on õigus, no mis sa kostad, endastki mõista, absoluutselt vabastab vajadusest teda sisuliselt jälgida. 14. Ärritatud või mureliku rääkija liiga varane ja kohatu maharahustamine sääraste käibefraasidega nagu eks ta ole, no teadagi, küllap homme läheb paremini, igaüks eksib, ära võta kõike südamesse, ära tee sääsest elevanti jne. 15. Semantiline barjäär erinevate elukogemuste, väärtusarusaamade või mõttemallide
11. Vastuhakk domineerimiskatsele üsna varsti peale seda, kui teine inimene püüab meid oma tähtsuse, tarkuse, sõnaosavusega üle trumbata, lülitume tema karistamiseks loiu kuulaja positsioonile. 12. Teema vahetamine on tuntud manipulatsioon, mis seisneb selles, et kuulav isik haarab kinni esimesest mõtteseosest, et jutt hoopis teise- kuulajat palju enam ja rääkijat märksa vähem huvitavasse- aine valda üle viia. 13. Rääkija tagantkiitmine sõnadega sul on õigus, no mis sa kostad, endastki mõista, absoluutselt vabastab vajadusest teda sisuliselt jälgida. 14. Ärritatud või mureliku rääkija liiga varane ja kohatu maharahustamine sääraste käibefraasidega nagu eks ta ole, no teadagi, küllap homme läheb paremini, igaüks eksib, ära võta kõike südamesse, ära tee sääsest elevanti jne. 15. Semantiline barjäär erinevate elukogemuste, väärtusarusaamade või mõttemallide
Asjade mõõtmine oma mätta otsast mõned enda meelest praktilise eluhoiakuga inimesed ei oska elus naljalt hinnata midagi, mis väljub nende kogemuse ja huvi sfäärist. Oma õiguse tagaajamin Oma õiguse tagaajamine tähendab, et kasutatakse kõiki vahendeid (tõe moonutamine, karjumine, ettekäänded, süüdistamine, varasemad eksimused), et õigus endale jääks. Sellisel puhul ei taluta kriitikat ja nõuandeid, ennast peetakse eksimatuks. Rääkija tagantkiitmine sõnadega sul on õigus, no mis sa kostad, endastki mõista, absoluutselt vabastab vajadusest teda sisuliselt jälgida. Mõtete lugemine- Mõtetelugeja ei pööra teise jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda. Ta otsib pisimaidki vihjeid, et jõuda tõe jälile: jälgib pingsalt partneri intonatsiooni, kehahoidu, pilku. Ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb, temast arvab: ,,Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult ...
8 Selekteerimine: kuulaja tabab vaid osad, mis teda huvitavad. Unelemine: kuulaja on omas mõtetes Samastumine: elab näiliselt räägitud läbi, aga ei küsi, mida rääkija sel hetkel tundis Nõuandmine: iga jutu peale on anda nõuanne Väitlemine: kuulaja vaidleb ja on alati varuks vastuväide Oma õiguse tagaajamine: kriitikat ei talu ja alati õigustavad ennast Teema vahetamine: kui pole huvi või on ebamugav vahetab kuulaja kohe teemat Tagantkiitmine: iga asja peale kuulaja ütleb jaa, just nii, täpselt jne 20. Peamised suhtlemiskanalid ja tehnikad Suuline suhtlemine loomulik keel, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta mõttes häälitsused ja parasiitsõnad. Tuleb kasutada sõnavara ja väljendeid, mis rõhutavad kliendi tähtsust Mitteverbaalne suhtlemine 65 % infot saadakse mitteverbaalsete märkide kaudu : hääletoon silmad ja silmside
annaabi.ee 
