4. Eesti riik oli juba olemas ja paljud Eesti noored olid isamaaliselt meelestatud ning valmis kallaletungijaid tagasi lööma. 15. Mis põhjustel oli vabadussõja algus Eestile raske? Maa oli laostatud tänu Saksa okupatsioonivõimu poliitikale, kus kõik mis võimalik oli Saksamaale veetud. Kohati inimesed nälgisid. Eestlastel puudusid relvad, et ennast kaitsta. Esimesed relvad saadi väevõimuga taganevatelt sakslastelt võttes ja Soome ja Inglismaa abi /sh. kergekuulipildujad) Eestil puudus sõjavägi, kuna mobilisatsioon oli läbi kukkunud. (enamus ei uskunud et väike Eesti Suure Venemaa vastu saab) 16. Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti päästjaks (kes tulid appi ja läksid rindele) Soome, Rootsi, Inglismaa,Taani 17. Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle?
Punaarmee vallutatud alal kehtestati punane terror (üle 500 inimese tapeti ja ca. 2000 küüditati). Kõik see ja lisaks mõisamaade laiali jagamata jätmine hakkas punaste populaarsust vähendama. Sõja alguses oli Eesti olukord väga raske: Maa oli laostatud tänu Saksa okupatsioonivõimu poliitikale, kus kõik mis võimalik oli Saksamaale veetud. Kohati inimesed nälgisid. Eestlastel puudusid relvad, et ennast kaitsta. Esimesed relvad saadi väevõimuga taganevatelt sakslastelt võttes ja Soome ja Inglismaa abi /sh. kergekuulipildujad) Eestil puudus sõjavägi, kuna mobilisatsioon oli läbi kukkunud. (enamus ei uskunud et väike Eesti Suure Venemaa vastu saab) Eesti Vabadussõja algust võib teatud tingimustel vaadata ka kui kodusõda, kuna sõja esimestel kuudel olid sissetungivas punaarmees ülekaalus eestlased. Samas võrreldes Läti ja Soomega jäi Eestis elanikkonna toetus punastele väiksemaks ja vähenes sõja kestel järjepidevalt.
kaubelda endale paremaid rahu tingimusi. Vabadus sõda lõppes (ja algas) Narva kaitsmisega. 4.10.1919 - II Balti Konverents. Selle tulemusena tegid Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude Venemaale ühise ettepaneku rahuläbirääkimiste alustamiseks. Soome tahtis rahuläbirääkimiste alustamise küsimuse Eduskunnale arutamiseks anda. Hiljem selgus, et Läti ja Leedu ei soovi veel Nõukogude Venemaaga rahu läbirääkimistele asuda. 11.11.1919 - Valitsus otsustas kõigilt taganevatelt Loodearmeelastelt relvad ära võtta. Loodearmee (venevalged) desarmeeriti. 16.11.1919 - Venelased alustasid üldist pealetungi Viru rindel. 39 RAHU LÄBIRÄÄKIMISED 19.11.1919 - Tõnissoni valitsus võttis vastu otsuse alustada Nõukogude Venemaaga rahuläbirääkimisi. Selleks moodustas valitsus erilise rahu saatkonna Eesti esimesest välisministri Jaan Poska juhtimisel.
annaabi.ee 
