saj. jäi islamimaades nii ühiskonna-ja kultuurielu kesiseks. See toimus tasapisi ja seda ei onud kohe kõikjal märgata. Islamiriikide valitsejaid elasid edasi luksuses, moseed olid täis palverändureid. Kui see kõik jättis vaid välise mulje. Islami ranged dogmad piirasid hariduse ja teaduse, kunsti ja kirjanduse arengut. Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa kaupmeestega, kellel olid paremad tingimused. Nad püüdsid eemale tõrjuda kõike euroopalikku. Islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus. Uued liikumised tekkisid ikkagi 19.saj. kui tuli kohaneda Euroopa kultuurimõjudega. 19.saj. võti vastu trükikunst, ilmalik haridus ja teater. Hiljem hakkasid osad pooldama uuendusi ja teised mitte. Türgi 15 sajandil alustasid Osmanite võimu alla olevad türklased ekspansiooni, mis viis 16 sajandil suure Türgi - Osmanite impeeriumi kujunemisele. Türklased laiendasid oma ülevõimu põhiliselt Aasias, Aafrikas kui Euroopas.1453 aastal vallutasid nad
Probleeme tekitas islamiühiskonnale ka Euroopa ekspansioon ning kristliku tsivilisatsiooni globaalne levik uusajal, millele avaldasid islamimaad nii moraalset kui ka sõjalist vastupanu. Vaatamata püüdlustele eralduda muust maailmast ning tõrjuda välja kõik euroopalik, tuli islamimaadel lõpuks ikka kohaneda Euroopa kultuurimõjudega, nagu näiteks trükikunst, ilmalik haridus, teater jms. Islami ranged dogmad, Koraani ja sunna sätted aga nöörisid ühiskonda edasi ning islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus. Ühtlasi tärkasid uued liikumised ka islamiühiskonnas, kus ühed pooldasid edasist uuenemist, teised soovisid naasta aga algislami tavade ja kommete juurde. 15. sajandil alustasid Osmanite võimu alla koondatud türklased ulatuslikku ekspansiooni, mille tulemusena kujunes Türgi ( Osmanite) impeerium. Türklased laiendasid oma ülemvõimu peamiselt juba islamiseeritud aladele Aasias ja Aafrikas. Türgi pealinnaks sai Istanbul. 19
peapiiskopilt ja ilmaliku võimu tunnused keisrilt. Sisult on tegemist kompromissiga. Kirikukogud Kirikukogu on tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Kohtuti regulaarselt, aga ka siis kui kerkis esile mõni uus probleem. Kõigi kristlaste esindustega kirikukogu nimetatakse oikumeeniliseks ehk üleüldiseks kirikukoguks. Inkvisitsioon Kuni 12. sajandini karistab kirik valeõpetajaid ja usust taganejaid kirikuvande ning kloostrivangistusega. Üritati jutluse ja veenmise teel paganaid või ketsereid veenda õigele ususle põõrdumiseks. 13. sajandist alates hakatakse üha rohkem kasutama surmanuhtlust. Paavstide Avignoni vangipõlv ja Suur skisma 1305. aastal sai paavstiks Clemens V. Valitud paavst oli prantslane ja Itaalias valitsevate segaste olude tõttu ta Rooma ei läinud. Avignoni eksiilis peavad paavstid ülal luksuslikku õukonda ja haldusaparaati.
rahumeelne – ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid. See-eest abistasid Meinhardit mitmed tegusad vaimulikud, kellest aktiivseim oli Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Meinhardi piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1184. aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust; 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hiljem usust. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida ja usust taganejaid taas kiriku rüppe tuua, pöördus ta paavsti poole, kes lubas tal algatada ristisõja: aastal 1193 kuulutas Coelestinus III selle välja Ida-Euroopa paganate vastu. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold, kes oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt. Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada
annaabi.ee 
