Eesti Vabariigi taasiseseisvumine (aastad 1988-1994) 1988. a. oli EKP-s kujunenud kriis, mis lahenes parteijuhi K. Vaino tagandamisega ja eestimeelse Vaino Väljase ametisse astumisega. Selle etapi kõige suurejoonelisem sündmus toimus Tallinna lauluväljakul, kus toimus massiüritus "Eestimaa laul". Seal kõlas ka esmakordselt üleskutse omariikluse taastamiseks. 16. november 1988 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati ENSV seaduste ülimuslikkust N. Liidu seaduste suhtes
• Ei sobinud valitsejaks • Abiellus Maria Antoinett’iga • Heatahtlik, otsustusvõimetu • Õukonna elu kaotas tähtsuse • Ei suutnud probleeme lahendada • Prantsuse rahvas vihkas teda • Nõrk valitseja, kes ei suutnud midagi teha, tõstis makse ja viis riigi halba majanduslikku olukorda Vabariigi rahvaesindus Rahvuskonvent pidi otsustama, mis saab kukutatud kuningast. Mõõdukamad tuletasid meelde, et 1791. aasta konstitutsioon lubab kuningat karistada vaid ametist tagandamisega. Aga olukorras, kus revolutsioon oli hädaohtu sattunud, leidis rohkem toetust jakobiinide seisukoht, et kuningal ei saa olla mingeid eriõigusi ja kodanik Louis Capet tuleb riigireetmise eest kohtu alla anda. Kuninga salasepitsusi revolutsiooni vastu tõendas lossist leitud kirjavahetus emigrantidega. Rahvuskonvendis toimunud hääletusel pooldas 361 saadikut surmanuhtlust ja 360 saadikut muid karistusi. Žirondiinide üleskutse armuandmisele ei leidnud toetust
Täidesaatev võim. President valitakse ühekordselt viieks rahvaks otse rahva poolt. President on riigipea ja relvajõudude ülemjuhataja. Algatab seadusi. Peaministri määrab president. Peaminister on valitsusjuht. Riiginõukogu koosneb 20-st liikmest, kelle määrab president peaministri soovitusel. Korraldab valitsusasutuste tegevust. Kohtuvõim. Konstitutsioonikohus tegeleb põhiseaduslikkuse järelvalega ning presidendi, Riiginõukogu liikmete ja muude kõrgete võimukandjate tagandamisega. Koosneb 9 kohtunikust, kellest kolm määrab president, 3 Rahvuskogu ja 3 Ülemkohtu esimees. Ülemkohus on kõrgeim kassatsiooni- ja apellatsioonikohus. Kohtunikud määrab kuueks aastaks president Rahvuskogu heakskiidul. Kõik kohtunikud, välja arvatud esimees, võivad ametis olla ka mitu ametiaega.. Kõrged kohtud ja alama astme kohtud kohtunikud määratakse 10 aastaks Ülemkohtu üldkogu. RELIGIOON JA RAHVASTIK
(Parlament kinnitab ametisse, kui parlament heaks ei kiida, siis läbi ei lähe) President valib peaministrikandidaadi ning kandidaadi ülesanne on moodustada uus valitsus. · President teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus st vabastab ametist ja nimetab ametisse üksikud ministrid. (tegelikult on võim parlamendil, kui parlament avaldab kellegi vastu umbusaldust, siis president peab olema nõus tema tagandamisega) President ja Riigikogu Tasakaalustava võimalusena on presidendile antud õigus saata laiali Riigikogu (väga erandlikel juhtudel) ja kuulutada välja erakorralised valimised. · President võib välja kuulutada uued Riigikogu valimised, kui Riigikogu on avaldanud umbusaldus valitsusele või peaministrile. Paragrahv 89, st et siis kui Riigikogu ei suuda 14 päeva jooksul välja kuulutada peaministrikandidaati.
annaabi.ee 
