ülesanneteks on tagala julgestamine, vastuvõtva riigi toetuse korraldamine ja kaitseväe mobilisatsiooni toetamine Kaitsevägi koosneb: Maaväest Õhuväest Mereväest MAAVÄGI Maavägi koosneb: Maaväestaap 4 jalaväe väljaõppekeskust (Kuperjanovi, Pärnu, Viru, Vahipataljon) lahingutoetusüksuste väljaõppe keskus Tapal (suurtükiväegrupp, õhutõrjedivisjon, pioneeripataljon, tagalakeskus, KV keskpolügoon) Üksik-sidepataljon ja Rahuoperatsioonide keskus Operatiivüksused ((6 territoriaaljalaväepataljoni, 5 luurekompaniid, 1.jalaväebrigaad (Scoutspataljon, Kalevipataljon, 12.jalaväepataljon)) JALAVÄEBRIGAAD Kaitseväe peamine manööverüksus on Jalaväebrigaad, kuhu kuulub valdav enamus ajateenistuse jooksul välja õpetatavatest ajateenijatest. Brigaadi
on kaitseväe väeüksus Lõuna Kaitseringkonna kooseisus ning asub Võrus. Pataljon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, rahvusvahelistest lepingutest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. Pataljoni koosseisu kinnitab kaitseväe juhataja, lähtudes kaitseministri poolt pataljonile kehtestatud sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude riigiteenistujate üldarvust. Pataljoni koosseisu kuulub staap, 6 õppekompaniid ning staabi-ja tagalakeskus. Partisanide pataljon asutati ametlikult 23. detsembril 1918, mil leitnant Julius Kuperjanov sai loa partisanide salga asutamiseks. Salga loomise mõte tekkis Kuperjanovil seoses üldise peataoleku ja korralageduse tõttu Vabadussõjas, mis valitses 1918. a. detsembri viimastel päevadel kogu lõunarindel. Endise maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tundis Kuperjanov erilist huvi partisanisõja vastu, mistõttu andis ta oma väeosale nimetuseks Partisanide pataljon.
Väeliigi ülema otsuse ettevalmistamiseks moodustatakse väeliigi staabi isikkoosseisu baasil väeliigi juhtimispunktid, mis teevad tihedat koostööd kaitsejõudude vastavate juhtimispunktidega. 2.7. Tagala Tagalatoetuse eesmärk on tagada kaitsejõudude tegevuseks vajalikud tingimused nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaolukorras, milleks kasutatakse kaitsejõudude ja vastavalt mobilisatsioonikavale riigi tsiviilressursse. Kaitsejõudude tagalatoetuse korraldamise keskseks struktuuriks on tagalakeskus. Tagalakeskuse ülesandeks on tagada Eesti-poolne toetus välisabi vastuvõtmisel. Kaitseministeerium koos tagalakeskusega vastutab kaitsejõudude tegevuse tagamiseks vajaliku infrastruktuuri ettevalmistamise eest. Tagalatoetuse struktuuri ülesehitamise käigus juhindutakse järgmistest põhimõtetest: NATO-ga koostöösuutlike moodulstruktuuride kasutamine vastuvõtjariigi toetuse tagamiseks Eestis (Host Nation Support);
annaabi.ee 
