distsipliini ja korratunde - riisusid ja röövisid kohalikke elanikke. Vene vägede omavoli vastu võisid kodanikud kaitset leida ainult enda kaiste organiseerimise teel. Eestit ähvardas aga tol ajal veel uus oht- Saka vägede kallaletund. Kasutaded Vene riigi sõajalise vastupanu nõrgenemist vallutasid Saksa väed 25. augustil 1917. a. Riia linna ja võtsid 8. oktoobril oma alla ka Eesti saared. Saksa vägede maaletulek Saaremaal, Tagalahes tabas Vene vägesid hetkel, mil need ei olnud enam suuteised tõsisemaks vastupanuks. See löök vaenlsase poolt viis täielikku segadusse niihästi Vene väejuhatuse kui ka väeosad. Korratuses asuti evakueerimamaalt toiduaineid ja muid tagavarasid. Vaenlsase eest põgenevad väeosad muutusid sõna otseses mõttes röövjõukudeks, kes kohalikke elanikke riisusid. Saksa vägede pealetund Eesti saartele oli viimaseks väliseks tõukeks Vene riigi keskvõimu lagunemisele Petrogradis
lamami moodustab valdavalt viirsavi. Aleuriit levib vaid meremudalasundis ning mõnes piirkonnas Noarootsi rannikul ja Saunja lahes. Peene aleuriidi fraktsioonis esineb tsirkoon 5 koos monatsiidiga (kuni 13 %), mis tõenäoliselt määrabki ravimuda loodusliku radioaktiivsuse. Varasemat metoodikat kasutades 1986. aastal tehtud uuringu tulemused näitasid, et Haapsalu Tagalahes on muda intensiivne ammutamine olukorda mõnevõrra muutnud. Muda liigitati siis füüsikalis-keemiliste näitajate alusel mereliseks vähemineraliseerunud nõrgalt sulfiidsete mudade hulka. Haapsalu lahe meremudavaru hinnati 1996. aastal. Talvel puuriti läbi jää 68 puurauku. Hans Alveri andmetel kasutati eelmise sajandi esimesel poolel Haapsalu mudaraviasutustes Voosi kurgust ja Väikesest Viigist võetud meremuda. Praeguseks on Väike Viik puhastatud ja
27. augustil 1918. aastal Saksa-Vene läbirääkimiste käigus tehti Bresti rahulepingu lisaleping, mille tulemusena Venemaa loobus oma ülemvõimust nii Eesti kui ka Liivimaal. Saaret okupeerimine 18. aprillil 1915 maabusid Ruhnul Saksa mereväelased ning venelased aeti minema. 1917. aasta septembris otsustas Saksa väejuhatus vallutada Lääne-Eesti saared (Vt. Lisa 7). 29. septembril 1917 algas sakslaste dessandiga Tagalahes. Operatsiooni koodnimetuseks sai Albion. Dessandis osalemiseks koondati Liibavisse (Liepajasse) umbes 25 000 meest, 5 000 hobust, 1 400 vankrit, 150 kuulipildujat, 54 suurtükki, 12 mortiiri, 100 lennukit ja dirizaablit, varustust 30 päevaks. See oli Saksa suurim dessantoperatsioon I maailmasõjas. Maakonnanõukogu ja -valitsus aeti laiali, kantseleiruumidesse asus sõjavägi. Oli alanud 14 kuud kestnud saksa okupatsioon, mis välistas eestlaste igasuguse poliitilise tegevuse
Foto SMF SMF 3578:10/ 4640:10 ,,Barbarossa" plaani järgi kuulus Lääne-Eesti saarte vallutamine Saksa väegrupi ,,Nord" olulisimate ülesannete hulka. Selleks koostati väegrupi peakorteris kaks plaani: ,,Beowulf I" ja ,,Beowulf II". Esimene plaan nägi ette Saaremaa vallutamist laias laastus sarnaselt I maailmasõja aegse plaaniga ,,Albion": saata dessant Saaremaale läänest. 1917. aasta oktoobris oli Saksa 8. armee meredessandi maandanud Saaremaa põhjarannikul Tagalahes. Seekord planeeriti Kuramaalt Ventspilsi lähedalt lähtuv dessant maandada Kuressaare ja Salme vahelisse rannalõiku. Tugevdatud rügemendi suurune väekoondis pidanuks Saaremaa vallutama. I maailmasõja kogemusi arvestas ka Punaarmee: Lääne-Eesti saartel asusid suured väekoondised. Alates 1939. aastast olid Nõukogude väed esmajärjekorras välja ehitanud rannakaitse suurtükipositsioone Saare- ja Hiiumaa lääne ja põhjarannikul.
laadimine[12]. Sõjategevus Läänemerel ja Lääne-Eesti saarestikus Operatsioon Albion, 12. oktoober (29. september) – 19. oktoober 1917 (6. oktoober ukj), Saksamaa keisririigi vägede Lääne-Eesti saarte vallutamisoperatsioon[19]; 29. septembril (12. oktoober ukj) 1917 alustas Saksamaa Keisririigi sõjalaevastik Saaremaa põhjaranniku vallutamist ning Saksamaa sõja- ja transpordilaevadelt maabusid Tagalahes ja Pammana poolsaarel 24 600 sõdurit ja ohvitseri, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 suurtükki, 220 kuulipildujat ja 80 miinipildujat. Merel on ligi Saksamaa keisririigi sõjamerelaevastiku kolmesada alust, teiste seas vesilennukite emalaev ning kuus allveelaeva. Üksikud Saaremaal asuvad Vene keisririigi Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatareid lõpetasid kiiresti vastupanu. Muhule paisati viimasel hetkel ka kaks 1. eesti polgu pataljoni, kuid needki ei suutnud sakslasi peatada
annaabi.ee 
