muuseumi fotokogu. Marsruut algas Narvast ning lõppes Muhumaal ja Saaremaal. Fotoretkel tehti 317 fotot. Pildid on hea kvaliteediga ning seega on võimalik neist teha suuremõõtmelisi koopiaid, tänu millele saab lähemalt uurida jäädvustatud detaile, näiteks talumajade interjööri, sõidukeid ja talurahva rõivaid. 1915. aastal mobiliseeriti Johannes Pääsuke II järgu kaitseväelasena Esimesse maailmasõtta. Seal olles jätkas ta pildistamist, jäädvustades tagalaelu. Enamik sõja ajal tehtud fotodest jäi Venemaale, kuna need olid sõjaväelaste poolt tellitud. Oma elu jooksul tegi Pääsuke üle 1000 foto. Filmindus 1912. aastal ehitas Johannes Pääsuke oma fotoaparaadist algelise filmikaamera ja 1912.–1914. aastani tegi ta 30 lühifilmi erinevatest Eestimaa kohtadest ja sündmustest, jäädvustades peamiselt maarahva toimetusi ja kohalikke vaatamisväärsusi, kuid ka spordisündmusi,
1900 aastate alguses oli S-figuur populaarsuse tipul, 1908. tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett viimsele teekonnale. Sel ajal pandi isegi lapsed korsettidesse, sest see pidi tulema neile kasuks. Need tervisekorsetid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastealuspesu ese ning millele järgnes taljepihik. 10-ndad I maailmasõda aastail 1914 - 1918 muutis otsustavalt naistemoodi. Kogu tagalaelu raskust oma õlgadel kandes ei saanud naised enam kanda pikki ebamugavaid seelikuid. Sõjatandrilt koju saabunud meestele oli üllatuseks naiste põlvini ulatuvad kleidid. Sel ajal kujunenud uued, rõivastuse ilu ja otstarbekust puudutavad ettekujutused on jäänud püsima pikaks ajaks. Samuti kandsid sel ajal peaaegu kõik mehed kalifeepükse ja kedrisid või nahast säärekaitseid. Sellises riietuses mindi isegi õhtusöökidele ja teatrisse.
Naiste võrdõigluslikkus 20.sajandi üheks suuremaks saavutuseks võib lugeda, et naised on meestega peaaegu võrdsed. Üks naisliikumis juhiks oli Emmeline Pakhurts Inglismaal, kes sai 19. sajandi lõpus naisühenduse juhiks.Ta julgustas naisi meeste töid tegema, et mehed saaksid sõtta minna. Naisliikujaid oli mittu ja erinevates riikides kõikide nende eesmärk oli naiste võrdõiguslikkuse sõltumatu kajastamine. I maailmasõda aastail 1914 - 1918 muutis otsustavalt naistemoodi. Kogu tagalaelu raskust oma õlgadel kandes ei saanud naised enam kanda pikki ebamugavaid seelikuid. Sõjatandrilt koju saabunud meestele oli üllatuseks naiste põlvini ulatuvad kleidid. Sel ajal kujunenud uued, rõivastuse ilu ja otstarbekust puudutavad ettekujutused on jäänud püsima pikaks ajaks. Samuti kandsid sel ajal peaaegu kõik mehed kalifeepükse ja kedrisid või nahast säärekaitseid. Sellises riietuses mindi isegi õhtusöökidele ja teatrisse.
annaabi.ee 
