Taludes söödi reheahju tuhasel põrandal küpsetatud kartuleid. Küpsed kartulid pandi sõela või mati sisse, õues puhuti kartulitelt tuhk pealt ja pandi sama nõuga lauale. Kõrvale söödi soolasilku või kasteti kartul silgusoolvette. Tagakambris söödi jõukamades peredes paksupiima, mis oli koorega segatud, või pandi kartulile võid peale. Perelauale seda ei pandud. Kartulit kasteti veel hapu või rõõsa piima sisse, kuhu oli soola lisatud. Tagakambri jaoks panndi pannile lihalõike. Koorituid pannikartuleid tehti harva. Teine levinud moodus kartuleid süüa oli koorega keeta. Selleks oli vaja kartul puhtaks pesta ja panna patta keema, lisades soola. Värsked kartulid pandi kuuma vette, vanad pandi külma vette. Kui kartul oli pehmeks keenud, kurnati vesi välja ja pandi ilma kaaneta pada tulele, et kartulid kuivaksid. Peamine kartulikõrvane oli soolasilk. Igaüks võttis laualt silgu sabapidi ja lõi silgu
teravama nägemise paigaks. Tsentraallohust nasaalselt paikneb nägemisnärvi väljumiskoht, optiline papill, ning seal valgusretseptorid puuduvad. Seepärast kannab see piirkond pimetähni nime. Silmaava moodustab vikerkest e. iiris. Vikerkest on pigmenteerunud struktuur, mis sisaldab lihaskiude pupilli ava reguleerimiseks. Valgus satub kõigepealt vesivedelikuga täidetud silma eeskambrisse ja sealt läbi vikerkestas oleva silmaava e. pupilli, vesivedelikuga täidetud tagakambri ning läätse geeljasse klaaskehasse ja selle taga olevatele fotoretseptoritele. Kui sarvkesta kumerus on alati ühesugune, siis läätse kuju on muudetav ripslihaste abil. Kaugemate esemete vaatamiseks lääts lamendub ja lähedaste esemete vaatamiseks kumerdub ja tema optiline tugevus kasvab.. See toimub ripslihaste kontraktsiooni abil. Vananedes muutuvad ripslihased vähem elastsemaks ja seega on raskem saavutada läätse sfäärilist kuju
Tsentraallohust nasaalselt paikneb nägemisnärvi väljumiskoht, optiline papill, ning seal valgusretseptorid puuduvad. Seepärast kannab see piirkond pimetähni nime. Silmaava moodustab vikerkest e. iiris. Vikerkest on pigmenteerunud struktuur, mis sisaldab lihaskiude pupilli ava reguleerimiseks. Valgus satub kõigepealt vesivedelikuga täidetud silma eeskambrisse ja sealt läbi vikerkestas oleva silmaava e. pupilli, vesivedelikuga täidetud tagakambri ning läätse geeljasse klaaskehasse ja selle taga olevatele fotoretseptoritele. Kui sarvkesta kumerus on alati ühesugune, siis läätse kuju on muudetav ripslihaste abil. Kaugemate esemete vaatamiseks lääts lamendub ja lähedaste esemete vaatamiseks kumerdub ja tema optiline tugevus kasvab.. See toimub ripslihaste kontraktsiooni abil. Vananedes muutuvad ripslihased vähem elastsemaks ja seega on raskem saavutada läätse sfäärilist kuju. Läätse kohandamist eri kaugusel olevate esemete
annaabi.ee 
