Dialektid olevat "mittestandarse" grammatika ja hääldusega. See on vale, sest siis peaksid ju kõik keeled olema sellised versioonid varasemast keelest. Max Weinreich: "Keel on murre armee ja laevastikuga" (ehk keeleteaduslikult pole keelel ja murdel vahet, vahe on poliitiline). Kirjakeele loojad: * Adamantion Korais - kreeka * Ivar A. Aasen - norra * Vuk Karadzitsh - serbia Keel on oluline grupiidentiteedi sümbol (üks peamisi mittestandardsete keelte või dialektide säilimise tagajaid. Kuigi nad võivad väärtustada ka kirjakeelt, teevad nad selget vahet. Keele muutumine: * väidetakse, et 1000 aastaga vahetub keele sõnavarast 14% * prognoos 100 a pärast 1/10 praegusest 6000'st. Pidzin - lihtsustatud keeled, kus tekib ajutine vajadus ühise keele järele (Kariibimere piikonnas) Üldjuhul suulisel käibel. Pole kellegi emakeel. Väljend tulnud ilmselt kas kantoni keelest: bei chin - anna raha või business. Paapua Uus-Guineas tok pisin
Juhendamine ei tohi kunagi kujuneda õpilase eest töö ärategemiseks. Et töö oleks tulemusrikas ja ühtlasi huvitav, tuleb õpilastele anda mõningaid lähtealuseid, näidata kätte tee, kuidas küsimust seada ning kust ja kuidas vajalikke andmeid koguda. Juhendades on esimesed ülesanded seada küsimus, formuleerida teema ja piiritleda see täpselt. Teema piiritlemine on eriti tähtis selleks, et koondada tähelepanu kõige olulisemale. See on aga üks uurimistöö edukuse peamisi tagajaid. Teema valiku ja soovitamise juures tuleb arvestada teema aktuaalsust ning jõukohasust. Jõukohasuse määrab see, kuivõrd kättesaadavad on õpilasele uurimistööks vajalikud andmed. Eelistatavad on teemad, mille kohta saab koguda kohapeal andmeid küsitluste ja vestluste ning dokumentaalsete materjalide väljaselgitamise ja kasutamise teel. Nii kogutakse andmeid, millel on jääv väärtus teaduslikus uurimistöös.
lõplikult hävitamata. Koht elamiseks, koht töötamiseks, koht külastamiseks, põllumajandussaadused, veevaru, bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteem, ruum, pinnase filtreerimisvõime jne Väärtused omistab maastikule selle kasutaja; • Elukvaliteet: Maastiku esteetilised omadused (nii looduslikud kui inimese loodud) ja võime rahuldada ühiskonna uusi vajadusi on elukvaliteedi üks olulisi tagajaid. On olemas otsene seos maastiku omaduste ja dünaamika ning inimeste füüsilise ja vaimse heaolu vahel. • Mitmekesisus: Maastikus väljendub nii kohtade (maapinna kuju, looduslikud komponendid, tänapäevane ja mineviku maakasutus) kui nendevaheliste suhete mitmekesisus. Sellises mitmekesisuses väljendub kohtade omapära • Kultuur: Maastikus salvestatakse kasutusviisid ja tehnoloogiad, mida ühiskond on
annaabi.ee 
