Apteegikaani selgmine külg on kumer, kõhtmine aga lamedam. Kaani keha iseloomustab väline rõngastus nagu rõngussile kohane, kuid need sissesoonistused haaravad vaid epidermi. Apteegikaanil on keha sees 33 lülide (segmentide) jäänukit. Keha eesosas paiknevad viis lihtsa ehitusega silmapaari, mis tajuvad valguse muutusi ja liikumist. Apteegikaani eesmine, suuiminapp ümbritseb looma suud ja on tunduvalt väiksem kui lihasterikka ringvalliga ümbritsetud kausjas tagaiminapp. Iminapaga saab apteegikaan kinnituda substraadi või saaklooma külge. Iminapp toimib vaakumit tekitades. Eesmise iminapa põhjas paiknevad apteegikaani toitumisel olulisimad organid lõuad. Apteegikaanil on kolm kitiinist poolringikujulist Y-tähena paiknevat lõuga, mille kaarjas servas on 40100 väikest, kuid imeteravat hammast. Lihaste abil lõugu edasi-tagasi liigutades saetakse vaid mõne sekundi jooksul ohvri nahka Mercedese logo meenutav haav,
221. Kaanid elavad a) magevees ; b) meres ; c) maismaal . ENAMASTI MAGEVEES 222. Enamus kaane toituvad teiste loomade verest a) õige -ÕIGE; b) vale . 223. Täisimenud kaanid lähevad paksuks ja suureks, sest säilitavad imetud verd a) maos ; b) pugu taskutes ; c) kehaõõnes -ÕIGE 224. Kaanid on a) radiaalsümmeetrilise kehaga -ÕIGE; b) bilateraalsümmeetrilise kehaga . 225. Kaanidel on a) eesiminapp ; b) kõhtmine iminapp ; c) tagaiminapp .EES.JA TAGAINIMAPP,AGA EESMISE SUU 226. Kaanide keha katavad harjased a) õige ; b) vale -ÕIGE 227. Kaanide keha väline lülistumine ei vasta sisemisele a) õige -ÕIGE; b) vale . 228. Nimeta Eestis elavaid kaane: O. Gnathobdellae lõugkaanilised 1. Haemopis sanguisuga hobukaan 2. Hirudo medicinalis apteegikaan 3. Erpobdella octoculata harilik ahaskaan O. Rhynchobdellae kärsskaanilised 4. Piscicola geometra harilik kalakaan 229
221. Kaanid elavad a) magevees ; b) meres ; c) maismaal . ENAMASTI MAGEVEES 222. Enamus kaane toituvad teiste loomade verest a) õige -ÕIGE; b) vale . 223. Täisimenud kaanid lähevad paksuks ja suureks, sest säilitavad imetud verd a) maos ; b) pugu taskutes ; c) kehaõõnes -ÕIGE 224. Kaanid on a) radiaalsümmeetrilise kehaga -ÕIGE; b) bilateraalsümmeetrilise kehaga . 225. Kaanidel on a) eesiminapp ; b) kõhtmine iminapp ; c) tagaiminapp .EES.JA TAGAINIMAPP,AGA EESMISE SUU 226. Kaanide keha katavad harjased a) õige ; b) vale -ÕIGE 227. Kaanide keha väline lülistumine ei vasta sisemisele a) õige -ÕIGE; b) vale . 228. Nimeta Eestis elavaid kaane: O. Gnathobdellae lõugkaanilised 1. Haemopis sanguisuga hobukaan 2. Hirudo medicinalis apteegikaan 3. Erpobdella octoculata harilik ahaskaan O. Rhynchobdellae kärsskaanilised 4. Piscicola geometra harilik kalakaan 229
Semerme) ÕP LK 96 !! Rõngussidest põhjustatud haigused · Pistikoloos e kalakaantõbi Pistsikoloos on kala naha, uimede, lõpuste ja suuõõne kahjustustega kulgev invasioo nihaigus. Haigustekitaja on kalakaan Piscicola geometra, kes tabandab paljusid kalaliike, sagedamini karplasi. Kalakaani keha on silinderjas, 3040 mm pikk ja kuni 3 mm läbimõõduga. Keha eesotsas paikneb suuiminapp, mille peal on kaks paari silmi. Tagaiminapp kinnitub kehale ekstsentriliselt (dorsaalne osa on ventraalsest kaks korda laiem). Kalakaani värvus sõltub peremeeskala värvusest, olles pruunikasroheline või rohekas hall (joonis 62). Kalakaani areng on otsene, vaheperemeheta. Ta on hermafrodiit, kel esineb nii rist kui ka enesesugutus. Kalakaan kinnitab tiheda kitinoidse kookoniga ümbritsetud munad veealus tele esemetele. Vastsestaadium esineb kalakaanil ainult kookonis, sealt väljuvad juba noored kaanid, kes ründavad kalu
annaabi.ee 
