mõistavad, et kõige suurem ime sünnib inimeses endas. Harva istus Rembrandti molberti ees terveid, täies elujõus ja sisemiselt harmoonilisi inimesi. Tavaliselt kutsus kunstnik oma ateljeesse neid, kellega teda saatus kokku viis. Talle poseerisid Amsterdami kodanikud, juudi rabid ("Vana rabi"), mungad, vaesed teenijatüdrukud. Seejuures oskas Rembrandt rõhutada iga inimese individuaalsust: väsinud vaadet, tagaaetava ilmet, pisut kergitatud kulme või allalangenud suunurki, kokkusurutud huuli. Rembrandt eelistas vanema inimese nägu noorema omale. Enamasti portreteeris kunstnik elu raskuste all küüruvajunud põduraid rauku. Ometi ei maalinud Rembrandt mitte kunagi surevat või surnud inimest. Vanu, vaeseid ja abituid inimesi maalis Rembrandt nii, et igaüks mõistaks tema enda pihtimust: nad oleksid
vaadates seisame silmitsi lihast ja verest inimestega, tunnetame nende üksildust ja kannatusi, vajadust kaastunde järele. Nad on väga tõsised, jälgivad vaatajat läbitungivalt, nagu tahaksid talle midagi iseendast rääkida. Tavaliselt kutsus kunstnik oma ateljeesse neid, kellega teda saatus kokku viis. Talle poseerisid Amsterdami kodanikud, juudi rabid ("Vana rabi"), mungad, vaesed teenijatüdrukud. Seejuures oskas Rembrandt rõhutada iga inimese individuaalsust: väsinud vaadet, tagaaetava ilmet, pisut kergitatud kulme või allalangenud suunurki, kokkusurutud huuli. Rembrandt eelistas vanema inimese nägu noorema omale. Rembrandti luigelaul, viimane hingeliigutuse-pilt on "Kadunud poja tagasitulek". See on vapustav stseen andeksandmisest, armastusest, leppimisest. Rembrandti ofordid ja joonistused on sama väärtuslikud kui tema maalid. Nagu maalimisel, nii ka joonistamisel kasutas Rembrandt mitmeid tehnikaid: joonistas
kellaosuti suunas täisringi ja hõiskaja ülesanne on kätte püüda istuja ennem kui ta jõuab oma kohale tagasi. Mängija, kes vabat kohta ei leidnud jääb uueks hõiskajaks. Mäng arendab kiirust ja reaktsiooni. Rõnga kull Mängijate arv: min 4 Vajalikud vahendid: hularõngas Mängu käik: Üks mängijatest võtab hularõnga ja paneb selle ümber enda (kull) ja asub sellega teisi taga ajama. Et teine kätte saada peab kull tagaaetava rõnga sisse püüdma. Kui on mängijaid palju, siis kinni püütu võtab omale ka rõnga ja hakkab ka kulliks. Kui mängijaid on vähem siis hakkab kulliks see, kes kinni püüti ja teine mängija saab taga aetavaks. Nurkade mäng Osavõtjate arv: Piiramatu Mängu käik: Väljaku, nt korvpalliväljaku neljale nurgale tuleb anda nimed. Näiteks õun, pirn, banaan ja sidrun. Platsi keskele tuleb üks mängija kellel silmad seotakse kinni. Ülejäänud
3. Liikumisel võib kasutada nii tavalist kui ,,pardikõndi". Jahimees, varblane ja sääsk Laste vanus: 67 a. Mängu käik: mängijad istuvad ringis. Mängijate hulgast määratakse jahimees, varblane ja sääsk. Jahimees püüab varblast, varblane sääske, sääsk aga jahimeest. Mär- guande peale algab püüdmine. Joosta võib ümber ringi või läbi ringi (vasta- valt kokkuleppele). Kes esimesena tagaaetava kinni püüab, on võitja. Seejärel määratakse uued juhtmängijad ja mäng kordub. Õppemängudes kasutatud kirjandus: 1. Aher, S. (koost.). Päkapikurada: juhiseid keskkonnamängudeks ja -tegevusteks lasteaias. Kooli- tus- ja Nõustamiskeskus HARED, Hollandi Eesti Keskkonnaprojekt ,,Aiatuulik". Tallinn: Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED 2005 2. Galinskaja, H., Kelder, E. jt. Õppemängud koolieelses eas. Tallinn: Valgus 1972 3. Illaste, M. jt