Kõige tuntumad on päikesejumalanna Amaterasu ja riisijumal Inari, kuid panenonis (jumalakonnas) pole kami'del mingit hierarhiat. Muudatused religioonis toimusid 1868. Aastal, mil Meiji keiser haaras sogunitelt võimu ja tegi sintoismist riigiusundi. Valitsejad väitsid nüüd end pärinevat Amaterasust, kes saatis oma järeltulija Jaapanit valitsema nii edendati sintoismi abil keisri - ja impeeriumikultust. Jaapani valitsejat nimetati Tenno e. "taevavalitseja". Ise tempel muutus tähtsaimaks, kuna oli päikesejumalanna/keisri austamise keskus. Torii värav, mis eraldab inimeste ja jumalate maailma. Jaapan kaotas II maailmasõja 1945. aasta septembris. Sellega lõppes riigisinto ajastu, mil keiser ütles lahti oma elava jumala staatusest (1946). Tänapäeval on Jaapanis usuvabadus. Sintoismi kolm põhimõtet: - Perekond on ühiskonnas kõige aluseks. Grupp on tähtsam kui üksikisik. - Armastus looduse vastu, sest see on püha
24. Millesse uskusid muinasaja eestlased? Vägi või jõud (inimestel, objektides, paikades, taevas, sõnades) Kõige enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes Hing isikupära kandja ja hoidis keha elus (hingeloomad, hauda pandi asju kaasa) Loodusesse suhtuti ,,nagu mina talle, tema mulle" põhimõttel Vaimud, haldjad, jumalad (koduhaldjas Tõnn, setudel viljasalves Peko, Tarapithat nn Taara kultus, jumal Uku taevavalitseja) 25. Mis on animism? Elusa ja eluta looduse hingestamine 26. Milleks oli tarvis ennustada? Et näha ette tuleviku, nt sõjakäikude edukust 27. Liivimaa piiskopid? Meinhard, Berthold, Albert 28. Mõõgavendade ordu + struktuur? 1202. a asutab Albert mõõgavendade ordu Juht: piiskop Albert (ordumeister) Orduvennad Rüütelvennad: Preestervennad: Teenijad vennad:
Jaguneb salmideks e. Stroofideks. Eestlaste muistne usund: Oli animism, mis tähendab et ususti et kõige looduses on hing, mis kavab ja seetõttu suhtusid loodusesse suure austusega. Hingejõudu annab vanlase südame söömine, loomade vere joomine, hõiti alles ära lõigatud küüsi, jukseid ja hambaid. Mentaliteet: ela ise ja laase ka teistel elsada Jumalad: Vanataat e. Uku (taevavalitseja), Taara (taeva ja maa looja), Vanemuine (laulujumal), Koit ja Hämarik (viimased kakas on Fhaelmanni väljamõeldised. Rahvuslik ärkamisaeg: 1857 – J.V.Jannsen avaldas ajalehe „Perno Postimees“ 1962 – ilmus „Kalevipoeg“. 1863 – hakkas ilmuma „Eesti Postimees“, kui perekond kolis Tartusse. 1865 – esimene eesti näidend (koidula „Saaremaa talupoeg“) 1869 – Tartu esimene eesti üldlaulupidu.
annaabi.ee 
