hauakambrid enam-vähem samasugusteks. Nii moodustusidki maailma esimesed püramiidid, astmikpüramiidid (pilt 2) Mõnede uurijate arvates ei hakatud mastaba maapealseid osi kõrgemaks ehitama mitte ainult vaarao võimu näiatmiseks, vaid trepi ehitamiseks. Arvatakse, et astmikpüramiid peaks kujtama päris treppi, mida mööda valitseja hing võis teiste jumalate juurde taaevasse tüusta ja nendega oma surematuses ühineda. See oli sõna otseses mõttes taevatrepp. Vanim teadaolev astmikpüramiid asub Sakkaras ning on ehitatud umbes 2750 aastat eKr. Sakkaras olev püramiid oli mõeldud vaarao Dzoserile ja pidi kopeerima tema paleed. Keskel asus hauakamber, seda ümbritsevatesse ruumidesse oli paigutatud mööbel, ehted ja muud valitsejs lemmikaarded. Püramiidi ehitusmaterjali kohta on erinevaid arvamusi- ühed ütlevad, et püramiid oli ehitatud telliskivdest ning kaetud lubjakiviga, kuid teised arvavad, et maailma
Luuletuses on kasutatud mõnda epiteeti nagu „sünnieelsest“ ja „vikerkaarevärviline“. On kasutatud võrdlusi: „Sust hoian nagu ihu hoiab valust“, „Ja hoian Sinust nagu vili puust“. Samuti võib fraasi „ihu hoiab valust“ paigutada ka isikustamise alla. Personifikatsiooni on kasutatud ka lauses „s i i n elus võetakse kõik sõnad suust“. Sõnu ei saa otseselt kelleltki suust välja võtta. Metafoori või sümboli alla paigutub sõna „taevatrepp“, millel oleks nagu teistsugune tähendus, kuid ei oska seda päris täpselt lahti seletada. Mõistan antud sõna selliselt, et on mõeldud, seda hetke, mil inimene teeb oma viimased hingetõmbed ning liigub nii-öelda taeva poole. Luuletust iseloomustab lõppriim, täpsemalt ristriim, skeemiga abab. Luuletus nr 2 VARI Ka Pelgulinnas polnud pelgupaika, nii nagu rahu polnud Rahumäel.
aga narratiivi paisutamise ja idee kontseptualiseerimise vahend. Suure Halli (tähistab justkui vabat vangi, sotsiaalpsühholoogiline ilming) kui sisepaguluse kujund Juhan Smuulil. Tiigri kujund Helga Nõu romaanis „Tiiger, tiiger“ (pagulane rootsist tunnebki, et teda kohe kohe võidakse rünnata; Eesti kui Tiigrimaa). Suure reheahju kujund Vallaku „Maanaises“ Puu kujund Jüri Ehlvesti novellikogus „Taevatrepp“ Nukkunud tõuk kui arhetüüpne kujund Helbemäe „Ohvrilaevas“ Sümbol kirjandustekstis (sümbolianalüüs) Sümboolsel viisil võib tõlgendada peakirja, aega, kohta, sündmust, tegelast, sõna, lauset jm. „Kevade“ (teos) – mitte ainult Arno lugu, vaid ka eestlaste lugu; kevade kui elutsükli algus, noorus. Paunvere (paik) – kogu Eesti külaühiskonna mudel. Palamuse kihelkonnakool (hoone) – kogu rahva (eestlaste) lapsepõlve sümbol.
luhtub, õige vastuseni ei jõuta. Kabalistlikud juured lähtutakse eeldusest, et keelel on müstiline vägi + ülespoole pürgimise motiiv, nt ronimine mäkke, puu või varemete otsa. Tegelane kui taandatud subjekt, fragmenteerunud indiviid, keda ei juhi kindel maailmavaade ega filosoofia. Teda mõjutavad mingid juhuslikud asjad. Ta on pagulane, ta on üksik. Sellest võrsub ebakindlus, ta on kõigest ilma jäänud. Palju tegelasi asetatud tal välismaale. II ,,Elumask", ,,Taevatrepp", ,,Hobune eikusagilt", ,,Rahuldus", ,,Palverännak". Tema loomingu teises pooles poeetika muutub veidi, muutub traditsioonilisemaks kirjanikuks. Hakkab käsitlema humanistlikke teemasid (armastus, truudusetus, armukadedus, surm, süü). Kaob ülemäärane intertekstuaalsus, selle asendab järjest tugevam psühholoogilisus. Üsna keerulised filosoofilised arutlused probleemide lahendamiseks. 14. Mäluproosa näiteid (Raud, Tarand, Kross, Mihkelson, Oksanen).