Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"taevasinised" - 5 õppematerjali

Pesumood 2012-1
22
pptx

Pesumood 2012-1

Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Nutikalt Romantiline Valge erinevad varjundid kohtuvad kuldse, cappuccino ja karamelliga. Taevasinised ja rohelised toonid peegelduvad väikestelt kristalsetelt effektidelt. Elegantsed lõiked, siidised trapeeringud Dekoratiivsed detailid Ekstravagantsed tikandid väikeste lilledega Click icon to add picture Click icon to add picture Nu tik alt ro ma ntil ine Click icon to add picture Click icon to add picture Nu tik alt ro ma ntil ine Click to edit Master text styles Second level Third level

Kultuur-Kunst → Kaasaegsed moesuunad
8 allalaadimist
Teema 22 kaitsealused taimed I kategooria
39
pptx

Teema 22 kaitsealused taimed I kategooria

Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Katteseemnetaimed (Magnoliophyta) Klass: Kaheidulehelised (Magnoliopsida) Selts: Iminõgeselaadsed (Lamiales) Sugukond: Karelehelised (Boraginaceae) Perekond: Kopsurohi (Pulmonaria) Liik: Sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia) SININE KOPSUROHI Teada 3 kohta Tartumaal, kus taim kasvab piiratud alal. Õitseb aprilli lõpus ja mai alguses. Õied: lehterja krooniga, mitmekümne kaupa, ebasarikas, karmiinpunased/ taevasinised. Viljad on mustjaspruunid läikivad pähklikesed. SININE KOPSUROHI Suured juurmised lehed: kuni 30 cm pikad ja umbes 45 cm laiad hakkavad arenema alles õitsemisaja lõpupoole. karekarvased, terveservalised, pikliksüstjad ja alusel pikalt rootsuks ahenenud Varrelehed: lühemad ja kitsamad SININE KOPSUROHI Putuktolmlejad (kimalased, kägukärblased) Taimed eelistavad puude ja põõsaste poolvarju. KOLLANE KÄOKING Aconitum lasiostomum KOLLANE KÄOKING Süstemaatika

Bioloogia → Eesti elustik ja elukooslused
14 allalaadimist
Referaat - SIREL
8
doc

Referaat - SIREL

Õied valged kuni 30 mm läbimõõduga, nõrga lõhnaga. Varane sort. `Etna` Aretatud 1927 aastal. Võrdlemisi aeglaselt kasvav kahar, püstjas põõsas. Õied tume-purpurpunased 23-25 mm läbimõõduga. Hiline sort, õitseb mõõdukalt ja mitte igal aastal. Meie tingimustes ei ole see sort eriti talvekindel. 6 `Emile Gentil` Sort aretati 1915 a. Keskmiselt tugevpüstjas põõsas. Õied sinakad kuni taevasinised, suured, läbimõõduga 25-27 mm, õitseb rikkalikult. Hiline sort. `Jan van Tol` Sort aretati 1916 a. Põõsas tugev, lai. Lehed piklikud. Õied lumivalged, väga suured, ebakorrapärase nelinurga kujulised. Keskhiline sort. HÜBRIIDSETE SIRELILIIKIDE SORDID Neid sorte meil praktiliselt ei esine. Need paistavad silma põõsa ja õite erisuguste vormide ja erinevate õitsemisaegade poolest. `Buffon` Aretati 1921 a. Põõsas tugev 4-5 m kõrgune

Metsandus → Dendroloogia
35 allalaadimist
PÜSILILLED
150
pdf

PÜSILILLED

Õied sobivad kuivatamiseks. · Ta on nõus kasvama üsna varjulises kohas. Piisava niiskuse korral on nad nõus kasvama ka lauspäikeses. Tänu oma niiskuselembusele sobivad nad ka kaldataimedeks. Suurelehine brunnera Brunnera macrophylla Suurelehine brunnera Brunnera macrophylla · Mõned sordid: 'Hadspen Cream' , 'Jack Frost`, 'Silver Wings`, 'Variegata' (laia valge servaga lehed). · Kõrgus 30 cm. · Õitseb mai-juuni. · Taevasinised "meelespeaõied". · Parasniiske tavaline aiamuld. · Poolvari kuni vari. · Põuakartlik! Tundlik kuivuse ja liigse päikese suhtes lehed muutuvad pruunilaiguliseks. Tähklavendel Lavandula angustifolia Tähklavendel Lavandula angustifolia · Kõrgus 30-50 cm · Õied: lillakassinised, lõhnavad, õitseb juunist augustini. Poolpõõsas. · Lehed hallikasrohelised, igihaljad. · Päikeseline kasvukoht ja vett läbilaskev pinnas sobib. Lubjarikas pind sobib

Botaanika → Rohttaimed
32 allalaadimist
Kultuur-kõne ja mõtlemine
13
docx

Kultuur, kõne ja mõtlemine

ainult selle kontrasti või sarnasuse alusel teisega (Peirce, 1868, lk. 290-291) Iga mõte sisaldab seega vastanduse see-mittesee; ilma vastandamata on kõik kõigega sarnane ja teada ei saa midagi. [Pantagruel] viskas meile laevatekile terve peotäie külmunud sõnu, mis tundusid meile kui sinu suhkruploomid, erinevat värvi [...] mõned sõnad punased (mis tähendab ka vigurdavaid ja lustlikke ütlemisi), mõned rohelised, mõned taevasinised, mõned mustad, mõned kuldsed (mis tähendab uhkeid ja kauneid sõnu); ja kui me olime neid pisut oma käte vahel soojendanud, siis nad sulasid kui lumi ja me tõesti kuulsime neid, kuid me ei saanud neist aru, sest see oli barbaarne loba. (Rabelais, 1890, lk. 511) Mõtlemise ühikute ehk märkide määratlusi on mitmeid, neist mõjukamad Saussure'lt ja Peirce'lt. Meile vajalik psühholoogiline arusaam on nendega seotav kuid siiski eriline:

Kultuur-Kunst → Kultuur, kõne ja mõtlemine
151 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun