tõelist nime ilma , et ma peaks kartma , et mulle valesüüdistusi näkku paisetaks? Jõudnud mäe tippu vaatasin ma puperdava südamega alla nendele samadele tuules pöörlevatele pilvedele. Teadsin , et kõik see oli tolle alatu võõama krahvi süü. Tema oli ju see , kes tappis mu isa ja süü minu kaela veeretas. Tema oli ju see , kes nüüd mu südamedaami külje alla puges. Temast mõeldes nägin Eemalt taevaservalt välja ilmuvas vihmapilves heletat välku sähvimas.Oleks mul vähemalt mingeid tõendeid tema vastu , aga ei.Istusin maha , toetasin selja vastu kivi ja mõtlesin. Sel hetkel kadus ootamatult üks pilv õhtupäikese eest ja tolle kuldsed kiired pimestasid mind. Tõstsin käe silme ette ja vaatasin maha. Seal paistis midagi , midagi peale kivi. See oli kellegi nahkkaantest päevik Sirvisin seda uudisimuga. Tint oli enamustes kohtades vihma tõttu laiali läinud
Meeleolu näis küll sarnasena baleriinipiltidelt- olustik oli samuti muhe, õrn ja graatsilisena mõjuv, kuid värvides oli näha muutust. Kontrastsus ega valguse mängud polnud teisel korrusel enam nii tähtsad värvigammas tõusid esile pruunid, hallid, valged ja rohelised toonid. Kujutatu suhtes võib kunstnikule maastikufotode puhul heita ette vähest ilutsemist. Näiteks pilt, kus oli üsnagi vägivaldselt kokku pandud nii mets taevaservalt tõusva kuuga kui ka järv sellel seilava purjekaga (ilmselgelt arvutis kokku monteeritud). Too taies mõjus kuidagi ülepakutuna. Samuti oleks võinud meeleolu rõhutavaid, kuid üleliigseid detaile ära jätta ka mõnel teisel selle korruse maastikufotol. Kõige täiuslikum oligi vast üks minimalistlik pilt halli üksildase ranna, ühe pingi ja inimesega. Ülejäänudel jääb maastikufotole nii vajalikku õhulisust, ruumi vajaka
Kõige algelisemad pühapaigas moodustati nööriga ümbritsedes ja kami kutusti sinna sisse. Seejärel esitati talle oma nõudmised rituaalsete laulude läbi, mida võisid saata veel erinevad tantsud. Keisri surres korraldati hiiglaslikke rituaale, et ta hing siirduks õigesse kohta. II m.s. järel ütles keiser lahti oma jumalikkuse saatusest; kami siirdus tema kehast välja ning igaühel on võimalus see n-ö kinni püüda. Izanami ja Izanagi jumalikud olendid, õde ja vend, kes astusid taevaservalt vikerkaarele, segasid seal kokku saarekese ja astusid silla abil sinna Jaapani saari looma. Öeldakse, et ilusaid saari on vaid siis võimalik tekitada, kui mees kõneleb enne, nad pididki rituaali kordama ja nüüd tekkisid ilusamad saared (läbi suguühte). Hiljem millalgi mees näeb naist kõdunenud seisundis allilmas. Sealt lõpuks välja pääsedes veeretas koopasuu ette suure kivi. Nüüdsest peale pidid allilm ja siinpoolsus olema eraldatud. Õde lubas iga päev 1000 inimest
annaabi.ee 
