uskuma, et koht on nõiutud. Siiski säilitas Sancho oma kavalust ka teatud olukordades, näiteks ühel ööl kuulis don Qujiote imelikke hääli ning tahtis selle poole tormata. Sancho polnud sellega päri ning köitis kavalalt don Quijote hobuse jalad kokku, et nad kuhugi liikuda ei saa, mis ka õnnestus. Sanchol ja don Quijotel oli palju erinevusi, kuid leidus ka sarnasusi. Don Quijote oli selline tegelane, kes tahtis end oma rüütellikkusega tõsta taevalikesse kõrgustesse. Kuid temaga juhtus nii palju õnnetusi, nt tal löödi pool kõrva ning mitmeid konte katki, siiski võttis don Quijote seda rahulikult. Ta kukkus mitmeid kordi ning teda peksti korduvalt ning pääses sellest kõigest eluga. Sancho jaoks olid teistsugused asjad rohkem tähtsad, näiteks talle oli tähtis, et kõht oleks koguaeg täis ning tema magamisase oleks mugav vastupidiselt rüütlitele, kes kannatavad tühja kõhtu mitu päeva, kui vaja
mida Don Quijiote oli tema pärast korda saatnud. Galeeriorjad muidugi ei kavatsenud midagi sellist teha ja naersid hoopis oma vabastaja üle. Ja teda "õnnistati" ka kivirahega. Peale selle oli Don Quijote vaeste ja nõrkade kaitsjaks. Näiteks päris esimese osa algul astus ta vahele ühele mehele, kes poissi peksis. Ta keelas poissi lüüa. Don Quijote oli aeg-ajalt ebamaine tegelane. Ta tahtis tõsta end oma rüütellikkusega taevalikesse kõrgustesse. Ta oli kuidagi.. surematu. Vähemalt jättis vahepeal sellise mulje. Aga loomulikult oli ta surelik nagu iga inimene. Romaani lõpp oli ootamatult maine- peategelane suri. Ja seda kõike kuidagi nii kiiresti. Lõpp pani üsnagi tugevalt tundma inimelu piire. Don Quijote ja Sancho Panza on väga erinevad, kuid samas on ka sarnasusi. Don Quijote on nagu tõeline rüütel- ta mõtleb taevalikest asjadest, sellest, kuidas teenida oma südamedaami
Ta sooritas erilisi ohverdamistalitusi, paludes abi ja soosingut kõrgemate jõudude käest. Vajades kõrgemate jõudude abi või nõuannet, pidi shamaan ennast viima transsi, unetarretuslikku seisundisse, mille saavutamiseks kasutas ta trummi, laulu, tantsu ja erilisi hüüdeid. Sellise etenduse ajal kandis shamaan erilist riietust. Kuna shamaani abilisteks mütoloogilises plaanis olid lind ja põhjapõder, kes pidid teda rännakul taevalikesse ja maaalustesse ringkondadesse aitama, olid ka tema kostüümid põhiliselt kahte sorti: üks linnusulgedest valmistatud linnukostüüm ja teine sarvedega kostüüm. Laialt tuntud on Skandinaavia saamide shamaanitrummid (Lisa 5), milledele kantud joonistustes arvatakse kajastuvat nende loojate maailmapilt. Kord on trumminaha keskel rist, päikesesümbol, teinekord jälle näeme taeva, maa ja allmaailma tasandit koos inimeste, loomade ja jumalatega.