Neile ma läidan küünalde leegi, neile ulatan käe. Luulekogu teemad Enamasti kurvapoolsed, nukrad ja igatsevad. N: Ma istun ihuüksi närtsind rohus, maadligi alandlikud, vaiksemalt kui vari. Osalt ka rõõmsameelsemad ja hoogsamad. N: Sõpradega kaugetega koos, istund olime me jutuhoos, oli veidi naernudki me suu, seda polnud ammu juhtund ju. Luulekujundid Võrdlus: Leht läbipaistev kui klaas ; See lai ja hele taevakumm justkui allmaailmast tundmatum. Metafoor: Kes minuga on ühte verd, neist lahutab mind mitu merd. ( Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha.) Isikustamine: Tuul ajab taga teist ja hiilib eest ja tagant ; Õunapuude õite valgus tegi tunni valgemaks. Riimiskeemid Marie Underi luulekogus "Sädemed tuhas" leidub kõiki kolme riimiskeemi. Teistest natukene rohkem klassikalist ristriimi. Enamasti ristriim.( jaluaasavalukaasa / ABAB )
Marie Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Underi sonettides võib märgata ka esmakordseid erootilise luule arendusi eesti poeesias. Seni polnud veel keegi kirjeldanud sellise looduse värve ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega. LUULEKUJUNDID Võrdlus: Leht – läbipaistev kui klaas ; See lai ja hele taevakumm justkui allmaailmast tundmatum. Metafoor: Kes minuga on ühte verd, neist lahutab mind mitu merd. (Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha) Isikustamine: Tuul ajab taga teist ja hiilib eest ja tagant ; Õunapuude õite valgus tegi tunni valgemaks. RIIMISKEEMID Marie Underi luulekogus ’’Sädemed tuhas’’ leidub kõiki kolme riimiskeemi. Teistes natukene rohkem klassikalist ristriimi. Enamasti ristriim. (jalu-aasa-valu-kaasa / ABAB)
Marie Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Underi sonettides võib märgata ka esmakordseid erootilise luule arendusi eesti poeesias. Seni polnud veel keegi kirjeldanud sellise looduse värve ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega. LUULEKUJUNDID Võrdlus: Leht läbipaistev kui klaas ; See lai ja hele taevakumm justkui allmaailmast tundmatum. Metafoor: Kes minuga on ühte verd, neist lahutab mind mitu merd. (Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha) Isikustamine: Tuul ajab taga teist ja hiilib eest ja tagant ; Õunapuude õite valgus tegi tunni valgemaks. RIIMISKEEMID Marie Underi luulekogus ''Sädemed tuhas'' leidub kõiki kolme riimiskeemi. Teistes natukene rohkem klassikalist ristriimi. Enamasti ristriim. (jalu-aasa-valu-kaasa / ABAB) Leidub ka süliriimi
"(Saun Emajõel.Inglisvalss) Need näited moodustavad enamuse terves luulekogus olevatest epiteetidest. Võrdlused: Võrdlusi kasutab Runnel isegi vähem kui epiteete. Näited: ,,Sa oled käbe kui gepard," (Enesest ja teistest) ,,Saarpiiga oli sama tolake nagu Kalevite kallim pojake."(Uurimus) ,,tõused lauast nagu hauast,"(Läigib) ,,Inimesed on nagu paadid,"(Inimesed on nagu paadid) Metafoorid: Veidi suuremal määral kasutab metafoore. Näited: ,,taevakumm kummub"(Suure katte all) ,,Jälle tilgub sappi"(Tulge appi!) ,,Üks lammas ütles mää! Kõik lambad kooris mää!"(Lambad) Hüperbool: Tema luulest võib leida ka hüperboole. Näiteks: ,,verd kosena kopsudest suhu."(Kord elas üks pasunapuhuja) Kordused: Runnel kasutab hulgaliselt kordusi. Näited: Luuletuses ,,Patt" kordub sõna tõelus. Luuletuses ,,Hingest" kordub sõna hing erinevates vormides. Luuletuses ,,Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad" kordub
,,Saarpiiga oli sama tolake nagu Kalevite kallim pojake." (,,Uurimus"), ,,tõused lauast nagu hauast" (,,Läigib"), ,,Inimesed on nagu paadid", (,,Inimesed on nagu paadid"). Metafoorid: ,,taevakumm kummub" (,,Suure katte all"), ,,Jälle tilgub sappi" (,,Tulge appi!"), ,,Üks lammas ütles mää! Kõik lambad kooris mää!" (,,Lambad"). Kordused: Luuletuses ,,Patt" kordub sõna tõelus. Luuletuses ,,Hingest" kordub sõna hing erinevates vormides
annaabi.ee 
