PLANEEDID MAA ON üks üheksast hiigelsuurest ja peaaegu ümmargusest taevakehast, mis tiirlevad ümber Päikese. Need on planeedid - tohutu suured kivi-, metalli- ja gaasikerad. Mõnda neist, näiteks Maad ja Veenust, ümbritseb atmosfääriks nimetav gaasikiht. Suurimatel planeetidel - Jupiteril, Saturnil - on ümber tolmuosakestest rõngas. Planeetide temperatuur on väga erisugune : Päikesele lähim planeet Merkuur on planeedi päeva ajal kuumem kui ahi, kuid Päikesesüsteemi servaalal paiknev Pluuto 10 korda külmem kui öine pakane. Kõik planeedid liiguvad
18. Taevakehade liikumise 3 seadust? 1) Kõik planeedid tiirlevad ümber päikese, mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike / 2) Raadiusvektori poolt võrdseteks ajavahemiteks kaetud pindalad on võrdsed / 3) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nii nagu suurte pooltelgede kuubid 19. Mis on paralektiline nihe? Eseme näiv asukoha muutus, mis on tingitud vaatleja asukoha muutusest 20. Mis on horisondiline paradoks? Hulk, mille all paistab Maa raadius taevakehast vaadatuna 21. Mis on aasta paradoks? Nurk, mille all paistab maa orbiidi pikem külg 22. Miks me näeme Kuu ühte külge? Tema tiirlemis-pöörlemis periood on võrdne 23. Miks paistab Kuu faasidena? See oleneb sellest, kui suurt valgustatud pinda me näeme 24. Mis on tsiteeriline kuu? Ajavahemik, mille jooksul teeb kuu ühe täistiiru ümber Maa tähtede suhtes (27,3 ööp) 25. Mis on sünoodiline kuu? Ajavahemik, mille jooksul teeb kuu ühe täistiiru ümber
oleks, osutuks eelpoolmainitud ühine veendumus, teadmine selleks kauaotsitud objektiivseks tõeks? Või oleks pigem tegu religiooniga, ühesuguste empiiriliste teadmiste poolt põhjustatud subjektiivse teadmisega? Leian, et meil ei oleks võimalik seda välja selgitada. Võime ju teiste oma kultuurilises (kas kultuur ei baseeru just emotsioonidel) taustsüsteemis asuvate teadvustega kokku leppida, et nähtus, mil silma satub tavalisest enam ümmargusest taevakehast lähtuvaid footoneid, on hommiku saabumine. Ent mis juhtuks, kui meie kesknärvisüsteem saadaks mingi organismis üldjuhul mitteleiduva aine (LSD) mõjul meie teadvusse teate, et taevas on hoopis kandiline must auk keset footoneid lähetavat ühtlast substantsi, et munapudru teeb meid purju, et tähtis on kaasinimesed tappa? See, et meie organism, eelkõige närvisüsteem koosneb just neist ainetest, mis seal antud hetkel pulbitsevad, on minu arvates ju üsna juhuslik, sõltub Maa
näidet. 1)7 vabakunsti süsteem on tänaseks kadunud, õppetöö ladina keeles ei ole praegu kohustuslik 2)Keskaegsed teaduskonnad on tänapäevani alles,õppejõud peab loenguid Millel põhines skolastikateadus? Keskaegne filosoofia, mis seletas maailma ja usutõdesid Piibli ning antiikfilosoofia abil. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada. Iseloomusta keskaegset arusaama Maast kui taevakehast ja geograafilisi teadmisi mandritest. Kelle seisukohtadele toetuti? Skolastikud arvasid, et Maa on kerakujuline ning Päike, Kuu ja planeedid tiirlevad Maa ümber. Lihtrahvas uskus seda, mida ise silmaga nägid- Maa on lame ja selle kohal on taevas. Tunti kolme mandrit- Euroopat, Aasiat ja Aafrikat. Nende keskel asus Jeruusalemm. Aafrika- alased teadmised olid vähesed(arvati, et seal ei ole ka inimesesarnaseid olendeid) Toetuti põhiliselt Ptolemaiose seisukohtadele. Seleta mõisted
Gribbin 1997:94). `' Einsteini üldrelatiivusteooria selgitab kõike seda, mida sisaldab erirelatiivsusteooria, ja veel palju muudki. Ta selgitab, kuidas toimib gravitatsioon ja kuidas käitub universum `' (Mary ja John Gribbin 1997:94). `' Kujutage ette pingule tõmmatud kummikilet. Mis toimib nagu batuut `' (Mary ja John Gribbin 1997:94). (joonis 2) `' Kui planeet (või mõni muu keha) möödub Päikesest (või mõnest teisest taevakehast), kaardub tema trajektoor aegruumis oleva lohu tõttu. See ongi gravitatsioon `' (Mary ja John Gribbin 1997:95). 9 `' Üldrelatiivsusteooria ei ole pelgalt üks pöörane idee. Tema paikapidavust on tõestanud paljud katsed `' (Mary ja John Gribbin 1997:96). `' Kõige täpsema kontrolli läbis üldrelatiivsusteooria 1980-ndatel aastatel. Einsteini teooria
Nimed on eeskätt nimisõnafraasid. Kas nimed on ka ainukestel objektidel? Substantiive on üksainus nende kohta, ei kuulu ühessegi liiki (päike, maakera, taevas) keeles me neid nimeks ei pea. Loogikas võib olla. oluline, et lisaksime määratlusse sõna mingis liigis. Nimi on vajalik siis kui tahame eristada liigikaaslasi. See vajadus võib sõltuda meie kontekstist. Mõnikord võib olla objekt korraga nimi ja mittenimi. Nt Maa. Unikaalmõiste: rääkides Maast kui taevakehast, siis on ta nimi. Teisel juhul mitte. Kuidas nime ja nimetust tähistame? Kui ökonoomselt, täpselt ja mis on nime ja nimetuse erinevus? Kui teame inimese nime, on viitamine ökonoomsem, kindlam ja on üks nime tunnuseid: võimaldab suhtluses kokkuhoidu. Nimi on tavaliselt lühem kui nimetus. Kui teame nimetust, kasutame rohkem sõnu. Nime voorus on kokkuhoidlikkus. Tegelikkuses näeme pikki nimesid. Henn Saari käsitlus. ,,Pärisnime mõiste" pakub välja, et nimi on nomineeriv keelend, mis
annaabi.ee 
