8 Uskumused ja kombed Vene kultuuri juured peituvad väga ammustes aegades. Vene inimeste esivanemad - idaslaavlased - elasid siis metsades, jõgede ja järvede kallastel, läbipääsmatute soode ligiduses. Seetõttu on loomulik, et neil olid oma jumalad ja vaimud, nad kummardasid loodusjõude, uskusid maagiasse ja nõidusse. Surma vältimiseks toodi ohvreid PerunWe - teda peeti peajumalaks, kuid tunti ka pikse- ja taevajumalana. Perun võis raevuhoos lasta vibust tule-nooli, saates ühtaegu maale müristamist ja välku. Perun oli ka sõjajumal. Tema pühaks puuks peeti tamme, seepärast aseti puust tahutud Peruni kuju tavaliselt mõnele kõrgemale kohale tammesalus. Võimsuselt teine jumal oli slaavlastel Veles ehk Volos - rikkuse, kauplemise, jahipidamise ja karja kaitsja. Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja sõjamehed-druzinnikud, siis kaupmehed näiteks kutsusid vannet andes oma tegude
53. Iseloomusta läänemeresoome rahvaste taevaga seotud jumalanimetusi, nende päritolu ja muutumist aja jooksul. PU? *Nu‐mɜ ‘ülemine, taevas, jumal’ (samojeedi > handi, mansi) PFU? *Ilma (tähistab teonüümi(jumalusnimi) või selle tüve lms, permi ja obiugri keeltes; samas ei ole kasutusel üldise jumalat tähistava sõnana) Obiugri *Tōrəm < oletatavasti laen Altai keeltest, mille tähendus taevajumalana oli algses keeles juba välja kujunenud PF/PV *Juma ‘jumal, maagiliselt väekas olend’ (< proto‐indoiraani *dyumna‐ ja *dyumān ‘taevalik; s elge; kiirgav’); tähendus laienes taevajumalalt hiljem ka kogu taeva tähenduseks; vrd. indoaaria *dyáv‐ [‘taevas’]; djú‐pa’ [‘taevajumal’] < IE *dyew‐s (kreeka Zeu‐s = ladina jú‐: *Ju‐pater > Ju-piter > Juppiter [‘Taeva Isa’]) Vrd PF *taivas (‘taevas’) < indoiraani *daivas (‘jumal’) 54
Samuti tegutsevad enamiku koguduste juures pühapäevakoolid. Uskumused ja kombed Vene kultuuri juured peituvad väga ammustes aegades. Vene inimeste esivanemad idaslaavlased elasid siis metsades, jõgede ja järvede kallastel, läbipääsmatute soode ligiduses. Seetõttu on loomulik, et neil olid oma jumalad ja vaimud, nad kummardasid loodusjõude, uskusid maagiasse ja nõidusse. Surma vältimiseks toodi ohvreid Perunile teda peeti peajumalaks, kuid tunti ka pikse- ja taevajumalana. Perun võis raevuhoos lasta vibust tulenooli, saates ühtaegu maale müristamist ja välku. Perun oli ka sõjajumal. Tema pühaks puuks peeti tamme, seepärast aseti puust tahutud Peruni kuju tavaliselt mõnele kõrgemale kohale tammesalus. Võimsuselt teine jumal oli slaavlastel Veles ehk Volos rikkuse, kauplemise, jahipidamise ja karja kaitsja. Kui Peruni nime kasutasid oma vannetes tavaliselt vürstid ja druziina liikmed,
annaabi.ee 
