Nende õpetusi on mõjutanud toonane olukord Hiinas, mida võib iseloomustada kui korratut ja anarhilist. Hiinas toimusid sõjad religioonide ja riikide vahel. Valitses küll Zhou feodaalimpeerium, kuid see oli killustunud ja sarnases Euroopa feodaalsele korrale keskajal. Sel sõdivate riikide ajastul tulid esile üheksa tugevamat linnriiki, kes omavahel valitsemise kokkuleppele ei suutnud jõuda ning igaüks neist otsis vahendeid ülemvõimu saavutamiseks teiste üle ja taevaaluse (kogu tollase Hiina) ühendamiseks. Selline olukord kurnas rahvast ja otsiti lahendust. Zhou riigi kuldajastul oli säilinud Hiina muistne valitsemise mudel, mis kujutas endast linnriikide ühendust, mida sidus taevapojast valitseja. Tol ajal soovisid nii valitsjead kui õpetlased taastada muistset ideaali(http://wiki.zzz.ee/index.php/Konfutsianism). Seega võib nentida, et Meng zi ajal puudus Hiinas tõeline keskvõim ja keiser. Nii Meng zi
Oluline rituaal pulmatseremooniass on pruudi tutvustamine esivanematele. Samas pruudi ja peigmehe pulmaeelset seksuaalsuhtet tõlgendatakse lugupidamatusse esivanemate suhtes. Jumalaga on hiinlasel suhted vastastikuse abi printsiibil. Kui jumal ei aidanud, võidi minna uue jumala juurde. Jumalat võidi karistada hooletu ja ükskõikse suhtumise eest inimesse, mis väljendus jumalakuju nuhtlemises või kaugesse perifreeriasse saatmisega. Kõige tähtsamad jumalad on Taevaaluse jumalad ehk hiinlase moraali valvurid. Kõige tähtsamad jumalad või teisisõnu pühakud on Hiinas Konfutsius, Laoz ja Buddha. Hiina imperaatori kultusele omane värvide ja arvude sümboolika on järgmine. Sinine värv sümboliseerib Taevatemplit, 9-astmelise ehk kõrgeima 9-Yang'i tunnus. Kollane värv tähistab Maatemplit, 8-astmeline Yin'i tunnus. Püha tegevused Hiinas on maaviljelus ja siidikudumine. Astronoomilise kevade esimesel päeval viiakse läbi 1
(ahjuroop, leivalabidas, leivapätsid); Hilbat-hilbat teenistusse, teenistusest tedremetsa, tedremetsast majorisse, majorist matsi kiriku, matsi kirikust kellatorni, kellatornist luugnasse, luugnast nakkajalga, nakkajalast kaabumetsa, kaabumetsast välja vurr-tum kirjeldab söömist ja toidu edasist kulgemist läbi inimese seedetrakti; 3) vahel kätkeb mõistatus isegi mitmesuguseid ulatuslikumaid maastikupilte, sündmustikke või jutuajamisi: Taevaaluse lehvitaja võttis valgusekuulutaja kinni, viis ta maatasuja peale, mõistis talle õiget kohut kirjeldab seda, kuidas kull võtab kuke kinni, viib ta äkke peale ja sööb seal ära; Kodavere tekst Till-tall tee piäl, lätläne lehe piäl, kanamuna kannu otsan, vilepill põõsan maalib maastikupildi, mille kohta on küll raske arvata, millisesse aastaaega ta võiks kuuluda: siin sõidetakse kuljuste või kelladega, lehe peal on veetilgad, kännu otsas lumemüts ja põõsas madu;