Nad tahavad näha oma töö tulemusi; kanti hoolt selle eest, et nende tööl ei oleks nätavaid tulemusi. Lapsed tahavad liikuda , aga neid sunniti paigak istuma. Nad tahavad tegelda esemetega, aga nad viidi kokku aadetega. Nad tahavad kasutada oma käsi, aga neile anti võimalus töötada ainult oma ajudega. Neile meeldib rääkida, aga neid kästi tasa olla. Neil oli tahtmine arutleda, aga neid sunniti pähe õppima. Nad tahtsid ise tadmisi otsida, aga neile pakuti läbimälutud teadmisi jne." (Bruhn, K. 1968 1900-luvun pedagogisia vrtauksia). Ikka võib seda näha ka täna koolis ja mõelda selle peale. Viies peatükk tutvustab lugejale kasvatusteaduslikuuurimistöö põhiliine. Kõigepealt kirjeldatakse traditsioonilise kasvatusteadusliku uurimistööetappe ja keskseid ülesandeid. Seejärel esitletakse kasvatusteaduslikes uurimustes kõige sagedamini kasutatavaid
mehaaniliselt tekitatud, vaid need on tolleaegsete inimeste olemuse tunnetamise käigus sündinud. Noored ei tea midagi sünnist, surmast, ega seksuaalsusest. Sündimise pühadust, seksuaalsuse ilmutuslikkust ning surma mõistmist õpib ta täiskasvanuks saades ning lülitab need oma uude isiksusse, mis on nö. uuestisündinud pärast lapsisiku surma ja leina. Nüüd ei ole inimene mitte ainult ümbersündinud, vaid ka haritud, sest on rituaalide käigus saanud teada salastatud tadmisi, müüte, rituaalsete riistade tähendusi, talle teatatakse jumalate õiged nimed, maailma tekkimise ja korralduse saladused ning seadused, ta saab teada tõe . (M. Tilk ,,Kasvatus eri kultuurides" 2003: 35-36) Ka tüdrukud pidid läbima oma sügavalt salastatud ning pikaajalise initsiatsiooniriituse, kuid tavaliselt oli see siiski vähem valulik kui poistel ning mitte nii põhjalikult kavandatud. Riitused olid
* Iseloomusta August Wilhelm huppelit. * Kuidas mõjutas vennaskoguduste tegevus meie haridusolusid * Mida lugesid talupojad ajakirjade asemel ja millised õpetusi seal jagati? * Kuidas suhtus venemaa kõrghariduse omandamisse? * Kelle poolt rajati Tallinna esimene teater? * Mida pidasid tähtsaks piletistid? * Millised ülesanded olid vennastekogudustele? 1. Eesti ja Läti keeles, Peter Ernst Wilde oli väljaandja 2. Lootis sellega levitada talurahva seas tadmisi tervishoiust ja majapidamisest 3. Kuulus Wildele ja asus Põltsamaal 4. Hupel oli mitmekülgne publisist, keelemees, ja kodu-uurija, kogus teadet eestimaa ja Liivimaa ajaloo, eluolu, majanduse jm kohta, 5. Koolide arv hakkas suurenema tänu vennastekoguduste tegevusele ja George Von Brwne´i 1765 aasta koolipatendeile 6. Kalendreid, hiljem ka lühhike õppetus 7. Vene riik ei hoolinud kõrgharidusest. 8. August Von Kotzebue * Koole, luteri kirkut, eluviisi
annaabi.ee 
