1 430 870 430 2 300 1170 600 3 180 1350 540 4 130 1470 520 5 20 1500 100 Kokku 1500 1500 2190 1.2. Tabuleeritud pidevad andmed-on antud mingid vahemikud Keskmine= kokku fx/n. Ehk näidistabelist 64425/150=429,5 Mediaan(siin on graafiline ja arvutislik meetod, jälle kumulatiivse sagedusega). Mediaan on 150/2 ehk keskmine liige=75. Sellele vastav palk on vahemikus 300-400 eurot. Valemilehel on kvartiilide leidmiseks valem. Seda kasutades saame mediaani Me=300+100(((105/2)+38)/42)=388,1. Graafiline meetod=joonistan graafiku kumulatiivse sageduse ja palkadega, sealt tõmban nt mediaani 75
Pange tähele, et makseid oleks olnud ikka 5 tükki. Nii nagu üksiku summa puhul, on ka annuiteedi puhul võimalik leida tuleviku väärtus intressifaktori abil. Selleks kasutatakse annuiteedi tulevase väärtuse intressifaktorit (future value interest factor annuity FVIFA). Intressifaktor ongi sisuliselt valemi 2.34 PMT taga olev tegur: (1 + i ) n - 1 (2.38) FVIFAi , n = . i Antud faktorid on tabuleeritud tabelis 3. Annuiteedi tulevase väärtuse valem, kasutades intressifaktorit, on järgmine: (2.39) FVAn = PMT FVIFAi ,n . Näide Lahendame eelmise näite ülesande tabeli abil: FVA5 = 15000 FVIFA6%,5 a = 15000 (5,6371) = 84556. 2.4. Raha nüüdisväärtus Rahaühiku nüüdisväärtus (present value) on tulevase väärtuse pöördväärtus ehk teisisõnu nii suur, kui on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna. Nüüdisväärtuse leidmine on sisuliselt diskonteerimine.
0,25 cot M = ; Mq = + 1; Mc = cot - + cot - + cot - + 2 2 2 M väärtused on tabuleeritud ja esitatud tabelis 8.1 Tabel 8.1 M Mq Mc M Mq Mc 0 0 1,00 3,14 23 0,69 3,65 6,24 1 0,01 1,06 3,23 24 0,72 3,87 6,45
elementaarfunktsioonide kaudu l~oplikul kujul v¨aljendatav. Sellisteks on n¨aiteks integraalid sin x cos x dx si x = dx, ci x = dx, ja li x = , x x ln x mida nimetatakse vastavalt integraalsiinuseks, integraalkoosinuseks ja integraallogaritmiks. Nen- de funktsioonide v¨a¨artused on tabuleeritud ja seep¨arast saab neid funktsioone nii integreeri- misel kui ka arvutustes sama edukalt kasutada, nagu harilikku siinust, koosinust ja logaritmi. Ka integraal 2 e-x dx ei avaldu l~oplikul kujul elementaarfunktsioonide kaudu. Kuid funktsiooni 1 2 /2 (x) = e-x dx + C,
annaabi.ee 
