KATSEANDMETE TABEL: katse nr. h1, cm h2, cm h1-h2, cm æ 1 20,8 4,7 16,1 1,2919 2 20,0 4,5 15,5 1,2903 3 21,0 4,8 16,2 1,2963 4 20,3 4,6 15,7 1,2930 5 20,5 4,7 15,8 1,2975 Füüsika praktikum 24 Aulo Aasmaa [990963 LDW51] ARVUTUSED TABELIANDMETE PÕHJAL Joonlaua lubatud põhiviga (metalljoonlaud pikkusega 300 mm): 0,1 mm = 0,01 cm Koguviga näidu h1 määramisel: h1 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Koguviga näidu h2 määramisel: h2 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Näide suuruse æ1 arvutamise kohta: h1 20,8 20,8 1 = = = 1,2919 h1 - h2 20,8 - 4,7 16,1 Suuruse æ juhuslik viga: katse nr. æ <æ>-æi (<æ>-æi)2
nende tüüpidest. Andmekogumi ja tema kirje struktuur on samaväärsed mõisted, kuna andmekogumi struktuur määrab ara tema sisse salvestatud kirjete struktuuri. 5. Vorme nimetatakse vahel "andmesisestusekraanideks". Need on kasutajaliidesed, mille abil andmetega töötatakse, ja sageli on neil nupud, mis teostavad toiminguid. Saab luua ka ilma vormideta andmebaasi, kus andmeid töödeldakse andmetabelites. Enamik andmebaasikasutajaid eelistab siiski tabeliandmete vaatamiseks, sisestamiseks ja redigeerimiseks kasutada vorme.Vormide abil saab andmetega hõlpsalt töötada ning neile saab lisada ka funktsionaalseid elemente (nt nuppe). Nuppudele saate programmeerida erinevaid toiminguid (sh vormil kuvatavate andmete valik, teiste vormide ja aruannete avamine). Näiteks võib kliendiandmetega töötamiseks luua vormi nimega "Kliendi vorm". Klientide vormis võib näiteks olla nupp, mis avab tellimuste vormi, kus on
80 1275 14,5 256 63,7 7,84 2,80 90 1055 12,0 220 85,9 9,48 3,08 100 890 10,1 165 75,0 11,24 3,35 110 836 9,5 54 32,7 11,96 3,46 Saadud andmete põhjal koostatud graafikud: Koostatud jooniste ja tabeliandmete põhjal vastasin küsimustele: a) Kõige suurem puude väljalangemine puistus on 10-20 aasta vanuse juures. b) I boniteediklassis saabub väljalangemise maksimum varem ning toimub intensiivsemalt, sest I boniteediklassi kuuluvad kõige kiirema kasvuga puistud. Mida kiirem on kasv seda kiiremini allajäänud puud välja langevad. c) Puude väljalangemine aeglustub järsult vanuses 60-70 aastat. d) Puude diferentseerumisel metsas on kaks peamist põhjust:
II 13,0* 22,7 35,7 III 27,1 29,2 56,3 IV 21,5 31,0 52,5 Allikas: Ettevõtte aastaaruanne (Aru AS 2004, 12). Märkus. Andmed on ümardatud. * Esines häireid varustamisel. 4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid Joonis (graafik, diagramm, skeem, kaart, foto jt) on teksti ja/või tabeliandmete illustrat- sioon. Enne joonise paigutamist viidatakse talle tekstis. Viimase tekstirea järele jäetakse 18 pt tühimik, et eraldada joonist tekstist. Joonise allkirja rea ette ja taha jäetakse samuti 18 pt 12 tühimik. Allkiri algab üldnimetusega „Joonis“ ja joonise numbriga, mille järele pannakse punkt. Joonise enda allkiri kirjutatakse suurtähega ja tema lõppu punkti ei panda. Kui all-
II 13,0* 22,7 35,7 III 27,1 29,2 56,3 IV 21,5 31,0 52,5 Allikas: Ettevõtte aastaaruanne (Aru AS 2004, 12). Märkus. Andmed on ümardatud. * Esines häireid varustamisel. 4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid Joonis (graafik, diagramm, skeem, kaart, foto jt) on teksti ja/või tabeliandmete illustrat- sioon. Enne joonise paigutamist viidatakse talle tekstis. Viimase tekstirea järele jäetakse 18 pt tühimik, et eraldada joonist tekstist. Joonise allkirja rea ette ja taha jäetakse samuti 18 pt tühimik. Allkiri algab üldnimetusega „Joonis“ ja joonise numbriga, mille järele pannakse punkt. Joonise enda allkiri kirjutatakse suurtähega ja tema lõppu punkti ei panda. Kui all- kirjale lisatakse selgitus, pannakse allkirja lõppu koolon ja seejärel lisatakse selgitus (näi-
annaabi.ee 
