Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"taatluseeskirjadele" - 6 õppematerjali

Kalibeerimine ja Taatlemine
2
doc

Kalibeerimine ja Taatlemine

kalibreerimiseks sobivat laborit omavad organisatsioonid; - mõõteriista, tööriista või katseseadme tootja, juhul kui tootjal on olemas vajalik kalibreerimislabor ja kvaliteedisüsteem. Hooldusorganisatsioon võib kalibreerida oma mõõteriistu, tööriistu ja katseseadmeid, mille kalibreerimiseks ei ole tarvis kalibreerimislaborit, juhul kui kalibreerimise protseduur on toodud mõõteriista, tööriista või katseseadme tootja vastavas hooldus- või kasutusjuhendis. Taatlemine on taatluseeskirjadele vastav menetlus, mis hõlmab mõõtevahendi vastavuse kontrollimist mõõtevahendi tüübikinnituses toodud metroloogilistele omadustele ja mõõtevahendi märgistamist meie labori poolt. Lihtsamalt öeldes saab mõõtevahendi valdaja taatluse tulemusel taatlustunnistuselt teada, kas temale kuuluv seade vastab tüübikinnituse nõudmistele või mitte ehk siis kas seda võib kasutada või mitte. Mõõtevea arvväärtus tunnistusel ei kajastu.

Elektroonika → Elektrimõõtmised
21 allalaadimist
Füüsika kontrolltöö
8
docx

Füüsika kontrolltöö

astmefunktsioon, n. ruutsõltuvus (graafik parabool) c. pöördvõrdeline (graafik hüperbool) 12. Milles seisneb mõõtemääramatus? Mõõtemääramatus ∆x on suurus mis kuulub mõõtetulemuse juurde ja mis iseloomustab selle mõõtesuuruse x võimalikke väärtusi. 13. Milles seisneb mõõteriistade taatlemine? Mõõteriista taatlemine on mõõtevahendi näitude võrdlemine tööetaloniga õiguspädeva (akrediteeritud) taatlusasutuse poolt vastavalt taatluseeskirjadele. Taatlemine on üks metroloogilise kontrolli liikidest, mis selgitab, kas mõõtevahendi mõõtehälve on lubatud veapiirides. 14. Too 3 näidet põhjuslikult seotud nähtustest füüsikas. 1. Õun tuleb oksa küljest lahti → õun langeb allapoole → õun jõuab maapinnale; 2. Püssikuul tabab palkseina → kuul peatub seinas → seina sisse tekib auk; 3. Valgus neeldub kehas → see keha soojeneb → see keha paisub; 4

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist
Soojustehnika eksamiküsimuste vastused
24
doc

Soojustehnika eksamiküsimuste vastused

mõõtepiiriks on null, siis suhe ülemisse mõõtepiiri. Mõõteriista variatsioon on antud mõõteriista näitude maksimaalne erinevus ühe ja sama tegeliku väärtuse korduval mõõtmisel muutumatutes välitingimustes. Mõõteriista tundlikkus (täpsus?) iseloomustab võimet reageerida mõõdetava suuruse muutusele. Mõõteriista taatlemine on mõõtevahendi näitude võrdlemine tööetaloniga õiguspädeva taatlusasutuse poolt taatluseeskirjadele vastavalt. 4. Eesti Vabariigi mõõteseadus Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 5. Mõõteühikud. EV Valitsuse määrus kohustuslike mõõtühikute kohta. Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 6. Mõõtühikute riigietalonid. Eesti Vabariigi Valitsuse määrus mõõtühikute riigietalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise korra kohta. Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 7. Mõõtevahendite taatlemise kord ja taatluskehtivustähtajad, vastavalt EV

Energeetika → Soojustehnika
205 allalaadimist
Eksamiküsimused õppeaines-Soojustehnilised mõõtmised-
24
doc

Eksamiküsimused õppeaines „Soojustehnilised mõõtmised“,

mõõtepiiriks on null, siis suhe ülemisse mõõtepiiri. Mõõteriista variatsioon on antud mõõteriista näitude maksimaalne erinevus ühe ja sama tegeliku väärtuse korduval mõõtmisel muutumatutes välitingimustes. Mõõteriista tundlikkus (täpsus?) iseloomustab võimet reageerida mõõdetava suuruse muutusele. Mõõteriista taatlemine on mõõtevahendi näitude võrdlemine tööetaloniga õiguspädeva taatlusasutuse poolt taatluseeskirjadele vastavalt. 4. Eesti Vabariigi mõõteseadus Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 5. Mõõteühikud. EV Valitsuse määrus kohustuslike mõõtühikute kohta. Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 6. Mõõtühikute riigietalonid. Eesti Vabariigi Valitsuse määrus mõõtühikute riigietalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise korra kohta. Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 7. Mõõtevahendite taatlemise kord ja taatluskehtivustähtajad, vastavalt EV

Energeetika → Soojustehniliste mõõtmised
23 allalaadimist
Füüsika EKSAMIPILETID
38
doc

Füüsika EKSAMIPILETID

mida säilitatakse ning millelt kantakse see üle teistele, tegelikult tarvitatavatele mõõtevahenditele (näiteks kilogrammi etalon, meetri etalon). SI süsteemi põhiühikud-meeter, kilogramm, amper, kelvin, mool, kandela, sekund. 20.4. Avaldage põhiühikutes džaul, vatt, njuuton. Džaul-1J Vatt-1W Njuuton-1N 20.5. Taatlemise ja kalibreerimise mõisted. Mille poolest need erinevad? Taatlemine- taatluseeskirjadele vastav menetlus, mis hõlmab mõõtevahendi vastavuse kontrollimist mõõtevahendi tüübikinnituses toodud metroloogilistele omadustele ja mõõtevahendi märgistamist meie labori poolt. Kalibreerimine- määratakse kindlaks seos mõõtevahendi poolt esitatud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud suuruse vastava väärtuse vahel. Tavaliseks kalibreerimistulemuseks mõõtehälve koos määramatusega. Erinevus: 20.6

Füüsika → Füüsika
85 allalaadimist
Eksami küsimused-vastused
18
doc

Eksami küsimused-vastused

tabeli, graafiku või valemi abil. seega kalibreerimisel saadakse arvuline tulemus ­ mõõtehälbe väärtus koos selle väärtuse määramatusega, mis vastandmärgiga varustatuna on parandi väärtuse hinnanguks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kalibreerimisel määratakse kindlaks mõõtevahendilt saadud mõõtesuuruse väärtuse hinnangu (näidu, mõõdise) ja selle suuruse leppeväärtuse vaheline sõltuvus. 69. Taatlus Mõõtevahendi taatlus hõlmab taatlusasutuse taatluseeskirjadele vastavalt ette võetud kontrollimist ja tembeldamist. Kontrollimisega seelgitatakse, kastaatlemisele esitatud mõõtevahend (mõõt9 vastab taatluseeskirjadele, s.t kas ta oma seisundilt ja mõõtetehnilistelt omadustelt rahuldab ettekirjutatud nõudeid ja kas mõõtehälbed ei ületa vearajasid. Tembeldamisega aga dokumenteeritakse, et alates kontrolli hetkest vastab mõõtevahend ttatluseeskirjade nõuetele ettekirjutatud ajavahemikus

Metroloogia → Mõõtmine
192 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun