b. astmefunktsioon, n. ruutsõltuvus (graafik parabool) c. pöördvõrdeline (graafik hüperbool) 12. Milles seisneb mõõtemääramatus? Mõõtemääramatus ∆x on suurus mis kuulub mõõtetulemuse juurde ja mis iseloomustab selle mõõtesuuruse x võimalikke väärtusi. 13. Milles seisneb mõõteriistade taatlemine? Mõõteriista taatlemine on mõõtevahendi näitude võrdlemine tööetaloniga õiguspädeva (akrediteeritud) taatlusasutuse poolt vastavalt taatluseeskirjadele. Taatlemine on üks metroloogilise kontrolli liikidest, mis selgitab, kas mõõtevahendi mõõtehälve on lubatud veapiirides. 14. Too 3 näidet põhjuslikult seotud nähtustest füüsikas. 1. Õun tuleb oksa küljest lahti → õun langeb allapoole → õun jõuab maapinnale; 2. Püssikuul tabab palkseina → kuul peatub seinas → seina sisse tekib auk; 3
mõõtepiiriks on null, siis suhe ülemisse mõõtepiiri. Mõõteriista variatsioon on antud mõõteriista näitude maksimaalne erinevus ühe ja sama tegeliku väärtuse korduval mõõtmisel muutumatutes välitingimustes. Mõõteriista tundlikkus (täpsus?) iseloomustab võimet reageerida mõõdetava suuruse muutusele. Mõõteriista taatlemine on mõõtevahendi näitude võrdlemine tööetaloniga õiguspädeva taatlusasutuse poolt taatluseeskirjadele vastavalt. 4. Eesti Vabariigi mõõteseadus Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 5. Mõõteühikud. EV Valitsuse määrus kohustuslike mõõtühikute kohta. Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 6. Mõõtühikute riigietalonid. Eesti Vabariigi Valitsuse määrus mõõtühikute riigietalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise korra kohta. Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 7. Mõõtevahendite taatlemise kord ja taatluskehtivustähtajad, vastavalt EV
mõõtepiiriks on null, siis suhe ülemisse mõõtepiiri. Mõõteriista variatsioon on antud mõõteriista näitude maksimaalne erinevus ühe ja sama tegeliku väärtuse korduval mõõtmisel muutumatutes välitingimustes. Mõõteriista tundlikkus (täpsus?) iseloomustab võimet reageerida mõõdetava suuruse muutusele. Mõõteriista taatlemine on mõõtevahendi näitude võrdlemine tööetaloniga õiguspädeva taatlusasutuse poolt taatluseeskirjadele vastavalt. 4. Eesti Vabariigi mõõteseadus Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 5. Mõõteühikud. EV Valitsuse määrus kohustuslike mõõtühikute kohta. Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 6. Mõõtühikute riigietalonid. Eesti Vabariigi Valitsuse määrus mõõtühikute riigietalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise korra kohta. Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 7. Mõõtevahendite taatlemise kord ja taatluskehtivustähtajad, vastavalt EV
Kaalu ja mõõduseadus hakkas kehtima 1. jaanuarist 1929 ja kõik venesüsteemsed mõõdustikud kaotasid oma kehtivuse 31. dets. 1928. Meetermõõdustik kehtib Eestis tänapäevani. Legaalmetroloogia on õiguslikult reguleeritud metroloogia, mida Eestis reguleerib Mõõteseadus. Taatlemine on menetlus, mis hõlmab mõõtevahendi vastavuse kontrollimist mõõtevahendi tüübikinnituses toodud metroloogilistele omadustele ja mõõtevahendi märgistamist õiguspädeva taatlusasutuse poolt. Kalibreerimine on menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendi poolt esitatud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud suuruse vastava väärtuse vahel. Kurioossel moel lõpeb ajaloolise metroloogia uurimisvaldkond enamvähem selle hetkega, kui võetakse kasutusele talle kõlaliselt kõige sarnasem mõõtühik meeter. Eestis tarvitatud pikkusühikud 1 (vene) penikoorem = ~ 7 km 1 verst = ~1,066783 km 1 jalg = ~30 cm
Kaalu ja mõõduseadus hakkas kehtima 1. jaanuarist 1929 ja kõik venesüsteemsed mõõdustikud kaotasid oma kehtivuse 31. dets. 1928. Meetermõõdustik kehtib Eestis tänapäevani. Legaalmetroloogia on õiguslikult reguleeritud metroloogia, mida Eestis reguleerib Mõõteseadus. Taatlemine on menetlus, mis hõlmab mõõtevahendi vastavuse kontrollimist mõõtevahendi tüübikinnituses toodud metroloogilistele omadustele ja mõõtevahendi märgistamist õiguspädeva taatlusasutuse poolt. Kalibreerimine on menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendi poolt esitatud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud suuruse vastava väärtuse vahel. Kurioossel moel lõpeb ajaloolise metroloogia uurimisvaldkond enamvähem selle hetkega, kui võetakse kasutusele talle kõlaliselt kõige sarnasem mõõtühik meeter. Eestis tarvitatud pikkusühikud 1 (vene) penikoorem = ~ 7 km 1 verst = ~1,066783 km 1 jalg = ~30 cm
tabeli, graafiku või valemi abil. seega kalibreerimisel saadakse arvuline tulemus mõõtehälbe väärtus koos selle väärtuse määramatusega, mis vastandmärgiga varustatuna on parandi väärtuse hinnanguks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kalibreerimisel määratakse kindlaks mõõtevahendilt saadud mõõtesuuruse väärtuse hinnangu (näidu, mõõdise) ja selle suuruse leppeväärtuse vaheline sõltuvus. 69. Taatlus Mõõtevahendi taatlus hõlmab taatlusasutuse taatluseeskirjadele vastavalt ette võetud kontrollimist ja tembeldamist. Kontrollimisega seelgitatakse, kastaatlemisele esitatud mõõtevahend (mõõt9 vastab taatluseeskirjadele, s.t kas ta oma seisundilt ja mõõtetehnilistelt omadustelt rahuldab ettekirjutatud nõudeid ja kas mõõtehälbed ei ületa vearajasid. Tembeldamisega aga dokumenteeritakse, et alates kontrolli hetkest vastab mõõtevahend ttatluseeskirjade nõuetele ettekirjutatud ajavahemikus
annaabi.ee 
