3. Bioreaktorit kasutatakse mikroorganismide ja rakukultuuride kasvatamiseks, ensüümide preparatiivseks rakendamiseks. 4. Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. 5. Bakterite ensüümid lagundavad valke, tärklist ja rasvu. 6. Biokütuseid toodetakse biomassist, eelkõige taimsetest õlidest, aga biokütus võib olla ka loomset päritolu. 7. Teoreetiliselt on tegemist taastuvenergiaga. Ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega ka teisi kasvuhoonegaase. 8. Funktsionaalsed toiduained on need, mis mõjuvad inimeste tervisele hästi. Näiteks piimatoodetele lisatakse probiootilisi baktereid, munadele oomega- 3- rasvhappeid. 9. Jälgides silmaga nähtavate organismide ehk makroorganismidega toimuvaid muutusi, saab kombineerida sellist teavet mikroorganismi- ja geeniuuringutega. 10
Uurides Eesti taastuvenergia projektide kohta ning leides infot olemasolevate tuulegeneraatorite kohta võib väita, et Eestis tegeletakse kindlakäeliselt taastuvenergia tootmisega. Tuulegeneraatorid on ehitised, mis muudavad kineetilise energia teist liiki energiateks, mida kõik inimesed saavad oma kodustes majapidamistes kasutada. Ettevõtjatel ning ka riigil on suur huvi kasutada üha enam tuuleenegriat ning toita just taastuvenergiaga meie majapidamisi. Arvan, et kui menetluses olevad projektid jõuavad ehituseni ning lõpuks ka valmis saavad on see suur samm edasi Eesti majanduses ning energiaturul. Samuti saaks Eesti maailmakaardil suurt tunnustust taastuvenergia kasutamise ja suuremõõtmelise käitlemise osas. Kasutatud kirjandus Tuuleenergia. (2016). Wikimedia. Kasutamise kuupäev: 27.02.2017. Allikas Wikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Tuuleenergia Olemasolev tuuleenergia Eestis. (2016)
[4] Euroopa Komisjoni väite kohaselt peavad tarbitavad biokütused võrreldes tavakütustega emiteerima vähemalt 35% vähem kasvuhoonegaase. Selle garanteerimiseks on keeruline 4 arvutusmetoodika, mis vaatab biokütuste tootmistsükli jooksul emiteeritud gaase, alates põllukultuuride kultiveerimisest lõpetades nende rafineerimisega. [10] Veel üks biokütuste suurepärane omadus on see, et tegemist on vähemalt teoreetiliselt taastuvenergiaga. Teadlaste arvates on suuremaks plussiks see, et kütus on väävlivaba ja seetõttu looduses kergesti lagunev. See ei ohusta pinnast ja seeläbi ka pinnavett. [5/11] Biomassi leidub suurtes kogustes igal pool, see tähendab, et seda pole vaja importida, see on kergesti kättesaadav, võimaldab metsa- ja põllumajandustootmisjäätmete kasutamist ja aitab kaasa kohaliku tööstuse arengule ja töökohtade tekkele. [11/12] Miinused
Maailma energianõudlus kasvab 2030. aastaks eelduste kohaselt umbes 60% võrra. Näiteks nafta tarbimine on viimasel kümnel aastal kasvanud 24% ning ülemaailmse nõudluse igaastaseks kasvuks prognoositakse 1,6% Nafta- ja gaasihinnad on viimase kahe aasta jooksul peaaegu kahekordistunud ning elektrihind järgib sama trendi. Kõrgetele hindadele vaatamata jätkub ülemaailmse energianõudluse suurenemine (9, lk 4). Fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaga aitab vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.See aitab ka energiaimporti vähendada ja energiatarneid mitmekesistada ning seega võimaldab parandada energiajulgeolekut Euroopas. Tänu uuele tehnoloogiale ja uute majandusharude tekkele aitab taastuvenergia kasutuselevõtt kaasa töökohtade loomisele ja majanduskasvule. 2020. aastal saadakse 10% trantspordidektoris tarbitavast energiast taastuvatest energiaallikatest. Samuti tuleb kõrvaldada taastuvenergia arendamisega seotud haldustõkked
Mereveesaaste põhjustab anomaaliaid toiduahelas, mis võib viia osade liikide väljasuremiseni ning see on ohuks kogu ökosüsteemile. Saastuda võib ka põhjavesi, kui produtseeritud jääke ei maeta korralikult. Võttes arvesse neid loodust koormavaid aspekte, on hädavajalik minna üle alternatiivenergiale. Ainus jätkusuutlik lahendus on kasutada energiat tõhusamalt ja säästlikumalt ning võimalusel asendada fossiilkütus ja muu taastumatu energiaressurss taastuvenergiaga. Euroopa Parlamendi 2002. aasta hoonete energiatõhususe direktiivi täienduse kohaselt peavad kõik hooned, mis on ehitatud peale 31. detsembrit 2018, tootma sama palju energiat kui nad tarbivad. Seega varsti tuleb iga uue hoone rajamisel lähtuda ligi null- või nullenergia nõudest. Kõigile uutele hoonetele tuleb suuremal või vähemal määral paigaldada päikeseenergialahendusi. Päikeseenergia on tulevikus domineerimas, sest see on tehnoloogia, mitte kütus
Valitsev poliitika ei soosi, Eurorahad suunatakse mujale kui taastuvenergiasse. Uuringute kohaselt oleks võimalik paarikümne aasta pärast tagada eesti ligi 70 %-line energianõudlus taastuvenergiaalikatest saadava energiaga. Puuduvad toetused ja tehnoloogia muretsemiseks ressursid. Väikelahendused ja muud vajavad suuri toetusi, ilma nendeta ei hakka midagi toimuma. Põlevkivi energia on odavam võrreldes taastuvenergiaga tarbija jaoks ja eelistatakse odavamat. Eesti Energiaturul omab enamuse võimust Eesti Energia, teistel on raske konkureerida. 14. Energiasäästu ning elektri ja soojuse koostootmise võimaluste ebapiisav kasutamine ajalooliselt väljakujunenud põlevkivielektri tootmise domineerimine (kasutegur jääb vaid 30% piiresse); endiselt suured kaod energia ülekandel ja jaotamisel (kuigi olukord on mõnevõrra paranenud, eriti elektrivõrkudes);
annaabi.ee 
