organismis leiduva raua muutmisel hemoglobiiniks.Mineraalide vaegus võib põhjustada inimesel haigusi. Mineraalide omastamist takistab aga näiteks alkohol ja suitsetamine. Milleks aga kasutatakse erinevaid taastus- ja spordijooke? Peale kehalist pingutust tunnevad inimesed suuremat voi väiksemat väsimust, mis kaob kas suhteliselt kiiresti voi annab endast märku veel järgmisel päevalgi. Taastumine toimub nii organismi enda jõududega kui mitmesuguste taastumisprotseduuride ja -vahendite abil. Juba koormuse ajal on võimalik väsimuse teket edasi lükata, seda võimaldavad mitmesugused spordijoogid. Valgujoogid näiteks parandavad lihaseid, mõned joogid on mõeldud energia taastamiseks. Taastusjooke on võimalik teha mitmest erinevast valgust, näiteks kaseiinvalgust, sojavalgust, munavalgevalgust, täistere-riisi valgust, hernevalgust jne. Halvad küljed spordi- ja taastusjookide juures on aga see, et
kaotatud vedelikuhulga taaastamise, täiendavate energeetiliste ainete saamise, vajalikud elektrolüüd ja mikroelemendid. Spordijoogid Igaüks meist on tundnud kehalise pingutuse järgselt suuremat voi väiksemat väsimust, mis kaob kas suhteliselt kiiresti voi annab endast märku veel järgmisel päevalgi. Väsimuse aste oleneb nii treeningkoormuse raskusest kui meie organismi võimest seda taluda ehk treenituse astmest. Taastumine toimub nii organismi enda jõududega kui mitmesuguste taastumisprotseduuride ja -vahendite abil. Juba koormuse ajal on võimalik väsimuse teket edasi lükata, seda võimaldavad mitmesugused spordijoogid. Nii ei teki suusatamise lõpukilomeetritel suurt väsimust, korvpallis tabavad pealevisked ka lõpuminutitel ning tenniselöögid on täpsed ka mängu otsustavatel hetkedel. Aktiivne lihastöö kutsub esile soojaproduktsiooni suurenemise organismis,
Kõhunääre võib veel insuliini toota, kuid insuliin ei suuda rakke glükoosi sissepääsemiseks avada. Aastatega insuliini tootmine väheneb ja lõpuks kaob. 8. Tugi-liikumisaparaadi vigastused Tugiliikumisaparaadi (TLA) vigastusi võib tekitada ebaõige tehnika treeningul, ebaratsionaalne treeningu planeerimine, treenimine väsimuse foonil, liialt suuremahuline treening või kehaline töö, liialt suur koormuse intensiivsus, vähene taastumisprotseduuride kasutamine. Põhjuseks võib olla ka väsimus, haigus, spordialale mittevastav toitumine, taastumisvahendite ja protseduuride vähene kasutamine. Vigastused tulenevad ka keskkonnatingimustest, nagu sportimine kõrgmäestikus, liiga kõrge või madal temperatuur ja õhuniiskus. Ägedad vigastused tekivad stressi vahetul tagajärjel ja nendeks on luumurrud, venitused, rebendid, põrutused jm. Krooniliste ehk ülekoormuse vigastuste põhjuseks on korduvad
annaabi.ee 
