sümfoonia Arvo Pärt ise on öelnud, et tema muusikat võib võrrelda valgusega, milles sisalduvad kõik värvid. Ainult prisma võib neid värve üksteisest eraldada ja nähtavaks teha, selleks prismaks võiks olla kuulaja vaim. KOKKUVÕTE Arvo Pärt on ainulaadne helilooja. Kuid oma ka temal on olnud elu jooksul tõuse ja mõõnasid. Tal oli raskeid aegu, mida soodustasid nõukogude võim ja tsensuur, kuid tänu sellele õnnestus Pärdil võimas taastulemine tintinnabuli-stiiliga. Pärdi teoste menu on maailmas võrreldav popmuusika omaga. Ta on suutnud püsida Billboardi tabelis 50 nädalat järjest ja võitnud lisaks hulganisti auhindu. See näitab, et tegu on maailmatasemel väga andeka heliloojaga. Arvo Pärdi loodud teosed ei ole tema jaoks vaid muusika, vaid ka eluhoiak. Ta näeb muusikat valgusena, kus on peidus kõik värvid, mida vaid prisma võib üksteisest eraldada. Selleks prismaks peab Pärt inimese vaimu
2) Perekond – Kotli pereliikmed, perekonna seos Väike-Maarjaga enne ja pärast II maailmasõda. 3) Noorusaeg, töökohad 4) Skulptuurid ja Mustaku aed 5) Disain 6) Maalid ja joonistused 7) Eramud 8) Esindushooned 9) Olustikupilte 10) Rakvere Gümnaasium 11) Väike-Maarja, Tapa ja Simuna 12) Väikekoolid 13) Vabariigi uhkus 14) Teostamata tööd 15) Kirikud 16) Estonia taastulemine 17) Tüüpprojektid 18) Laululava Saali oli kogutud näituse esemeline väljapanek arhitekti isiklikest esemetest klaasvitriinides, kujundatud lavale ajastutruu arhitekti tuba ning seintele riputatud üle kahekümne erinevates tehnikates teostatud maali ja joonistuse. Tühjale seinapinnale olid projitseeritud slaidiesitlused Kotli kunstitöödest seostatuna tema elulooliste faktidega. Vitriinides teemade kaupa eksponeeritud esemed:
Enamik kunstnikke ja ka suur osa publikust harjus just sellel aastakümnel mõttega, et maalimise kvaliteet on tähtsam kui see, mis pildil on kujutatud, et “kuidas” on palju olulisem kui “mis”. Eesti 1930.aastate maalikunstis oli koloriit tähtsam kui joonitus, plastiline modelleering või hele – tumeduse kasutamine. Sellel ajavahemikul sündis väga palju uusi ja andekaid kunstnikke. 1. Arte-deco ja uusasjalikkus, Pariisi taastulemine Uusasjalikke portreid maalis ka Juhan Muks. "Pallase" ja üldse eest 1920. ndate graafikat mõjustuas rohkem uusasjalikkuse veristlik variant. Domineeris saksa ekspressionismile omane nurgeline ja must-valge kontraste rõhutav , tihti robustne stiil. 1. Aastaiks oli avangardistlik kunst Ppariisis taltunud ja taandunud. Toimus nn. Realistlik reaktsioon vastukaaluks sõjaeelsele muutusterikkale aastakümnele. Selleks ajaks oli
annaabi.ee 
