Näiteks meeste suremuse osas oli iseseisvuse taastamise ajal mõne omaaegse N. Liidu osa kõrval Euroopasse jäänud vaid Türgi veelgi kehvema olukorraga, tänaseks on temagi Eestist möödunud. 2. Sündimuse äkklangus Eestis on juba seitsmekümne aasta jooksul olnud madal sündimus. Kuid selle raames soovis 1970-1980. aastatel ja veel ka seitse aastat tagasi oma perekonda kolmandat last selline hulk eesti naisi, mis hoidis napilt sündimustaseme ülevalpool taastenivood. Järgneva 6-7 aasta vältel on asetleidnud äkk-kiire sündimuse langus ning käesoleval ajal on Eesti rahvastiku sündimustase ligikaudu kaks korda languseelse ajaga võrreldes madalam, ehk keskmiselt jääb perekonda üks laps sündimata. Suundumus sündimuse kahanemisele on üldine kogu Ida-Euroopale, kuid Eestis on see langus olnud rekordkiire. Eestlaste arv hakkas kahanema kohe peale sündimuse langust allapoole taastenivood 1991
Liidu osa kõrval Euroopasse jäänud vaid Türgi veelgi kehvema olukorraga, tänaseks on temagi Eestist möödunud Loo 2008 3 Loo Keskkool Sündimuse äkklangus Esmaseks sündimuse langusega kaasnenud tulemuseks oli rahvaarvu kasvu asendumine kahanemisega. Eestlaste arv hakkas kahanema kohe peale sündimuse langust allapoole taastenivood 1991. aasta suvel ning trend on järgnevate aastate jooksul üha kiirenenud. Sündimuslanguse taastearenguline mõju väljendub väikesearvulise laste põlvkonna poolt tekitatud demograafilise laine pidevas edasinihkumises. Otseselt mõjutab nimetatud laine Eesti rahvastiku taastearengut järgneva 7080 aasta vältel, tekitades esimese tõsisema probleemistiku XXI sajandi teise kümnendi algul. Demograafiline laine on sõltumata edasisest sündimustrendist juba asetleidnud paratamatus
enne Teist maailmasõda lõppenud demograafilise ülemineku periood ning selle kestel toimunud protsessid. Antud perioodile on iseloomulik kiire, koguni plahvatuslik rahvaarvu kasv. Sageli jätkub rahvaarvu suurenemine veel mitme aastakümne vältel peale demograafilise ülemineku lõppu, et seejärel stabiliseeruda või pigem depopulatsiooni kalduda. Eestis jõudis demograafiline üleminek põhijoontes lõpule enne Teist maailmasõda, kuid sündimus langes allapoole taastenivood juba 1920. aastate lõpul. Samaks ajaks oli keskmine eluiga 19. sajandi keskpaigaga võrreldes ligikaudu kahekordistunud. Surmapõhjuste struktuuris oli toimunud põhjapanev muutus endogeensete põhjuste kasuks, kuigi näiteks imikusuremus jäi sarnaselt teiste rahvastega veel küllalt kõrgele tasemele. Eesti edasisele arengule jättis olulise pitseri asjaolu, et demograafiline üleminek kulges nn. prantsuse tüübi kohaselt, mis väljendub nõrgas rahvastikuplahvatuses
annaabi.ee 
