elemendi keemilised omadused. Tuum, elektronid 4. Kes sõnastas planetaarse aatomimudeli ja mis aastal? 1911. 5. Milline on planetaarne aatomimudel? Sarnaneb päikesesüsteemile, tuuma ümber tiirlevad elektronid 6. Aatomi läbimõõt, tuuma läbimõõt? Aatom = 10 -8cm Tuum= 10 -13cm väiksem 7. Mida ei võimalda seletada aatomi planetaarmudel? Aatomite püsivust ega sama elemendi aatomite täpset sarnasust nin taastatavust 8. Kes täiendas planetaarset aatomimudelit ja mis aastal? 9.Bohri postulaadid. · Aatom võib olla kindlates statsionaalsetes olekutes, millest igaühele vastab energia. Statsionaalses olekus aatom ei kiirga. · Aatomi üleminekul ühest statsionaalsest olekust teise kiiratakse v neelatakse energiakvant, mis võrdub nende olekute energiate vahega. 10.Mida nimetatakse aatomi põhiolekuks? Väikseima võimaliku energiaga olek 11
limudel Rutherford Avastas Planetaarn Aatomikeskel on positiivse Tuum on keskel. Ei selgita aatomi tuuma e mudel laenguga tuum. Seletab vesiniku püsivust, aatomite Tuum=prootonid+neutronid. aatomit. täpset sarnasust ja Tuum ümber tiirlevad Seletab aatomite taastatavust elektornid. Mass on koondunud elektronkihte tuuma. Bohr elektronidel on kindlad lubatud seletas orbiidid vesinikaatomi spektri. seletas spektri
5. Milline on planetaarne aatomimudel? Planetaarne aatomimudel sarnaneb päikesesüsteemile, sest aatomimudeli tuuma ümber tiirlevad elektronid. 6. Aatomi läbimõõt, tuuma läbimõõt? Aatom läbimõõt on 10 -8cm, tuuma läbimõõt on 10 -13cm väiksem. 7. Mida ei võimalda seletada aatomi planetaarmudel? Aatomi planetaarmudel ei võimalda seletada aatomite püsivust ega sama elemendi aatomite täpset sarnasust ning taastatavust. 8. Kes täiendas planetaarset aatomimudelit ja mis aastal? Planetaarset automudelit täiendati 1913 aastal Nils Borhi poolt. 9.Bohri postulaadid. · Aatom võib olla kindlates statsionaalsetes olekutes, millest igaühele vastab energia. Statsionaalses olekus aatom ei kiirga. · Aatomi üleminekul ühest statsionaalsest olekust teise kiiratakse v neelatakse energiakvant, mis võrdub nende olekute energiate vahega. 10.Mida nimetatakse aatomi põhiolekuks?
failisüsteemist lugemist. Windowsil teisest küljest aga on tugi ainult FAT12, FAT16, FAT32 ja NTFS failisüsteemidele. NTFS on nendest uusim ja efektiivseim. Kõikidel FAT failisüsteemidel on erinevad piirangud partitsiooni ja faili suuruse suhtes, mis põhjustavad probleeme FAT-i kasutamisel. Enamusel ülaltoodud failisüsteemidel on kettajaotuseks kaks meetodit. Iga süsteem võib olla päevikuga (journaled) või ilma (non-journaled). Esimene on turvaline valik kui arvestada süsteemi taastatavust. Kui süsteemi töö katkeb ootamatult, süsteem hangub, tuleb ilma päevikuta süsteemi taastamiseks kasutada süsteemi kontrolltööriistu, aga päevikuga süsteemis toimub taastamine automaatselt. Windows NTFS ja enamus Linuxi failisüsteemidest on päevikuga, Ext2 ei ole. Kõik failisüsteemid koosnevad sarnaselt kaustadest ja alamkaustadest. Erinevate operatsioonisüsteemide failisüsteemide sarnasusele lisaks on neil ka õrnad erinevused.
failisüsteemist lugemist. Windowsil teisest küljest aga on tugi ainult FAT12, FAT16, FAT32 ja NTFS failisüsteemidele. NTFS on nendest uusim ja efektiivseim. Kõikidel FAT failisüsteemidel on erinevad piirangud partitsiooni ja faili suuruse suhtes, mis põhjustavad probleeme FAT-i kasutamisel. Enamusel ülaltoodud failisüsteemidel on kettajaotuseks kaks meetodit. Iga süsteem võib olla päevikuga (journaled) või ilma (non-journaled). Esimene on turvaline valik kui arvestada süsteemi taastatavust. Kui süsteemi töö katkeb ootamatult, süsteem hangub, tuleb ilma päevikuta süsteemi taastamiseks kasutada süsteemi kontrolltööriistu, aga päevikuga süsteemis toimub taastamine automaatselt. Windows NTFS ja enamus Linuxi failisüsteemidest on päevikuga, Ext2 ei ole. Kõik failisüsteemid koosnevad sarnaselt kaustadest ja alamkaustadest. Erinevate operatsioonisüsteemide failisüsteemide sarnasusele lisaks on neil ka õrnad erinevused.
annaabi.ee 
