millel oli eestikeelne tekst "Õdedelt ja vendadelt". Selle kella õnnistas Välis Eesti kiriku peapiiskop Udo Petersoo Torontost. 1994. aastal kindlustati kiriku käärkambri varisemisohtlikud seinad. Kiriku põrand kaeti graniidipuruga ja püstitati veskikividest altar. Altari õnnistasid Välis Eesti kiriku peapiiskopid Udo Petersoo ja Konrad Veem. Sama aasta 20. mail külastas taastatavat kirikut president Lennart Meri. 8. juunil 1994 toimus Toris eesti sõjameeste teine kokkutulek. Sel puhul istutas kindral Aleksander Einseln rajatavale tammede alleele tamme(Lisa 6). Sama aasta sügisel õnnistati kiriku sisetööd ja hakati pidama jumalateenistusi. 1995. aastal suleti kiriku hoonekarp ning 6 1996. aastal ehitati kirikule kahekorruseline käärkamber. Altariristi ja käärkambri õnnistas 13.
veepuuduse käes. Mexico City peamised veega seotud probleemid on üleujutused, põhjavee liigtarbimine ja sellest tulenev maapinna vajumine. Probleemi süvendab linnastumine, vee halb kvaliteet ning vähene reovee töötlemine. Mexico City populatsiooni kiire kasvu tõttu on piirkonna põhjaveekogude varud ammendumas. Hetkeseisuga on umbes kolmandik põhjaveesoonest (aquifer) ülekoormatud. Mexico City piirkonnas on 2010. aasta seisuga potentsiaalset taastatavat põhjavett 163 m 3 elaniku kohta, kuid kardetakse et 2030. aastaks langeb see 148 m3-ni (Engel et al, 2011). Mexico City veevarude tagamiseks pumbatakse põhjaveest välja 59,5 m 3s vett, tagasi juhitakse aga vaid 31,6 m3s. Sellest tulenevalt vähenevad piirkonna põhjaveevarud kiirusel 28 m3/s. Alates 1983. aastast on piirkonna põhjaveevarusi süstemaatiliselt jälgitud. Selle aja jooksul on tähendatud, et keskmiselt väheneb veetase erinevates põhjaveekihtides aastas 0,1 kuni 1,5 meetrit
peatamiseks idarindel, lootes, et nad kuulutavad viimasele sõja. Pärast Saksamaa kapituleerumist 1918. a novembris ründas enamlik Venemaa impeeriumist eraldunud ja end iseseisvaks kuulutanud riike. Eestlased pöörasid abi otsides pilgud üha enam liitlasjõudude poole. Seal seisid nad aga silmitsi Lääne jätkuva tõsise ebakindlusega suhtumises „Venemaasse” Ühelt poolt ei soovinud liitlased kuidagi solvata lootuste kohaselt peagi taastatavat „valget Venemaad” Balti rahvaste iseseisvuse aktiivse toetamisega. Teiselt poolt oli lääneriikidel vaja idas iga abikätt sõjas Saksamaa vastu. Lääne suurriigid Suurbritannia ja Prantsumaa tunnustasid eraldunud riike de facto, aga mitte de iure, lootes, et kogu Venemaal kukutatakse enamlik valitsus ja selleks annavad oma panuse ennast iseseisvaks kuulutanud endised Venemaa rahvad. 1917. a novembris ennast Eesti ainsaks kõrgemaks võimukandjaks kuulutanud Maanõukogu saatis 1917
annaabi.ee 
