kategooriatesse kuuluvaid sõnu ja meenutamistesti tehakse kahel viisil: 1. tavaline vaba meenutamine; 2. ajendatud meenutamine, kus antakse ette kategooria (,,Meenutage kõik esinenud loomanimed") ning kus tulemus on parem kui vabal meenutamisel. Ajendatud meenutamise testi võib teha ka nii, et palutakse ära õppida sõnad koos teiste sõnadega, mis peaks siis aitama meenutada esialgset sõna. Seda abistavat sõna nimetatakse taastamistunnuseks ehk meenutamise ajendiks. Kui inimene väidab, et tal vabal meenutamisel rohkem sõnu juurde ei tule, siis taastamistunnuste etteütlemisel õnnestub tal esialgsetest sõnadest veel üsna suurt osa meelde tuletada. Tulemus võib ületada äratundmistesti tulemuse, mis tähendab, et kuigi inimene pole äratundmistestis kindel, kas tegemist on uue või varem esitatud sõnaga ja vastab valesti, suudab ta teises testis meenutamist hõlbustava sõna abil esialgse sõna rekonstrueerida
Meenutamine võib olla kas järjestikune või vaba meenutamine (viimane on vanemas eas üsna raske); äratundmise puhul vanuselised erinevused puuduvad. ajendatud meenutamine ette antakse nt kategooria (tuleta meelde kõik loetelus esinenud loomanimed) Seda testi võib teha ka nii, et õpitakse sõnad koos teise sõnaga, mis peaks aitama meenutada esialgset sõna (nt eesnimi ja uus perekonnanimi, mis algab sama tähega kui eesnimi). Seda abistavat sõna nimetatakse taastamistunnuseks (ehk meenutamise ajendiks). Meenutamise ajendiks võib olla ka kontekst, kus info salvestamine toimus (nt kuriteopaik). Taastamistunnuste osa ei maksa ületähtsustada. Edukal meenutamisel on ühtviisi tähtsad nii algsel kodeerimisel tekkinud mälujälje tugevus kui ka kontekst, samuti organismi seisund ja sobivate taastamistunnuste olemasolu. Mälu uurimine meenutamise ja äratundmise kaudu kirjeldab ainult üht osa pikaajalisest
viisil: kas tavalise vaba meenutamisena või ajendatud meenutamisena. Viimasel juhul antakse meenutamiseks ette kategooria nimetus (nt ,,Meenutage kõik esinenud loomanimed"). Selgus, et niisugusel juhul oli tulemus oluliselt parem kui vabal meenutamisel. Sellist testi võib teha ka niimoodi, et palutakse algusest peale ära õppida sõnad koos teise sõnaga, mis peaks siis aitama meenutada esialgset sõna. Seda abistavat sõna nimetatakse taastamistunnuseks (ehk meenutamise ajendiks). Kui inimene väidab, et tal vabal meenutamisel rohkem sõnu meelde ei tule, siis taastamistunnuste etteütlemisel õnnestub tal esialsetest sõnadest veel üsna suurt osa meelde tuletada. Tulemus võib olla isegi nii hea, et ületab äratundmistesti tulemuse. See tähendab, et kuigi inimene ei ole äratundmistestis kindel, kas tegemist on uue või varem esitatud sõnaga ja vastab valesti, suudab ta teises testis meenutamist hõlbustava sõna abil
annaabi.ee 
