organisatsioonid .Peagi algas rassiline puhastus.Kõigepelat hakati juutide kodanikuõigusi piirama ja seejärel saadeti neid koonduslaagritesse, kus neid kasutati nii orjatööjõuna kui ka jõhkrate meditsiiniliste eksperimentide läbiviimiseks, lõplikuks eesmärgiks sai juutide hävitamine. Koonduslaagreisse suleti ka teisitimõtlejaid, mustlasi jm põlatuid, kelle saatus polnud juutide omast parem. Hitler seadis eesmärgiks Saksamaa kiire taasrelvastumise ja Versailles´ rahulepingu tühistamise. Natside juhtimisel ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid. Majanduses toimis riiklik reguleerimine, tootmine oli allutatud plaanimajandusele. Sellise poliitika tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimise ja elatustaseme tõus. Sellisel viisil saavutatud majanduslik tõus aga vajas edukat sõda ning muutis Hitleri välispoliitika algusest peale äärmiselt agressiivseks. Igaljuhul ,Hitler ei tahtnud inimesi aidata ,vaid iseennast
Saksamaa Majandus · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses · Riik sekkus majandusse kui: ettevõte kuulus juudile; eraomanik ei saanud riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama · Eelisarendati sõjatööstust; aktivineeriti teedeehitust · Plaanimajandus kasutati aga see polnud ''elu ja surma küsimus'' , nagu NSV Liidus Sisepoliitika · Gestapo · SS · Pruunsärklased Välispoliitika · Suur Saksamaa loomine · Alustati Saksamaa taasrelvastumise, taasloodi armee, taastati laevastik · Sõjaväe kohustus · Austria-Tsehhi hõivamine · MRP-Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel Itaalia Majandus · Ettevõtted riigi kontrolli alla · Töölised erialade järgi kutsekogudesse · Tööandjad ja töövõtjad moodustasid valitsuse kontrolli all koproratsioonid Sisepoliitika · Valitsus oli nõrk · Tööpuudus · Töölised kommunistide mõju all
alternatiivi. See võis tuua kaasa suure sõja, mida Sks-l polnud lootust võita. Saksa rahvas polnud sõjast eriti huvitatud. H oli veendunud, et aeg töötab Sks kahjuks, seega tuleb sõjaga varem peale alustada (mitte hiljem kui 1939). 1938. aastal ei olnud Sks nõrk vaid mitte sõjaliselt, vaid ka majanduslikult. Sks majandus Austria ja Tsehhoslovakkia annekteerimise üks põhjustest H sõnul oli tooraine puudus taasrelvastumisel. Sks-d surus * inflatsioonisurve taasrelvastumise kulusid aina rohkem katma raha juurde trükkimisega; * valuutareservide tühjenemine. Ka Srb-l seis polnud majanduslikult hea, kuid Sks oli halvem. Srb oleks olnud nii rahanduslikult kui ka sõjaliselt palju paremas olukorras, kui sõda oleks puhkenud 1938. aastal. See oleks tähendanud nii lühemat sõda Sks nõrkuse tõttu. Nii osutub vääraks kauaaegne väide, et lepitamine andis Srb-le väärtuslikku aega. Srb-le oli aeg hoopis kahjulik. ***
kommunistide ja juutide vastu. Hitleri tegevust pärast kantsleriks määramist võib käsitleda "seadusliku revolutsioonina". Hitler vältis Lenini meetodite kasutamist. Uut tüüpi diktatuur oli sellega kehtestatud. Hitleri uus valitsuskabinet tuli kokku 30. jaanuaril 1933. Mõned ministrid kohtusid nüüd kantsleriga esimest korda, aga kõik nad teadsid tema eesmärke, mille hulgas oli rassism, antikommunism, fanaatiline natsionalism ja Saksamaa taasrelvastumise soov [2 lk. 261]. Nädala jooksul leidis ühiskonna toetus Hitleri uuele valitsusele vastukaja ka ohvitserkonnas. Hitleri ja kaitseminister Blombergi kohtumine leidis aset 30. jaanuaril. Mehed leidsid otsekohe ühise keele. Blomberg mainis, et on külastanud Nõukogude Liitu ja Ameerika Ühendriike ning on jõudnud veendumusele, et moodsad relvajõud peavad rajanema tööstusel. Tulevikus, märkis ta, hakkavad tooniandvat osa etendama õhujõud [2 lk. 264]
Idee autoriks oli Jean Monnet, Prantsusmaa riikliku plaanikomitee esimees · ESTÜ Ülemameti president · peamine ideede generaator (nii ESTÜ kui Rooma lepingute taga): SaksaPrantsuse telg maj koostöö esmasus föderalism aluseks rahvusülesus sammsammuline areng Pleveni plaan 1952.a. Euroopa Kaitseühendus, mis kukkus läbi kuna Prantsusmaa ja Itaalia ei ratifitseerinud lepingut. Antud plaan ei läinud läbi, kuna 1. endiselt kartused Saksamaa taasrelvastumise ümber 2. Prantsusmaa kartis kaotada kontrolli 3. kahtlused ühendatud jõudude üle 4. Suurbritannia mitteosalemine tõstis ärevust 5. Euroopa kaitseühendus polnud enam vajalik. Lääne-Euroopa liit 1954, reformitud Brüsseli leping, mis kaasas Itaaliat ja Saksamaad. Rooma leping eesmärgiks kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali vaba liikumine ja aatomienergia ühendamine. Rooma lepingud 1957.a. Paul-Henri Spaak 'Hr. Euroopa' EMÜ ja Euratom jõustusid 1958.a.
annaabi.ee 
