Seni kasutusel olnud rublad vahetati kolme päeva jooksul kroonideks ning sellest peale oli Eestis ainus seaduslik maksevahend eesti kroon. Isemajandav Eesti vajas rahareformiks oma keskpanka, nagu kinnitasid ka isemajandamise aluste seadus ja IME (Isemajandav Eesti) koondkontseptsioon. Enne 1987. aastat oli Eesti panganduse ainus keskus NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik pank. 15. detsembril 1989. aastal võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Panga taasrajamise kohta tegevuse algusega 1. jaanuarist 1990. 28. detsembril võttis Ülem-nõukogu vastu ka pangaseaduse, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Pank pidi muutuma arvelduste keskuseks ja peakorraldajaks Eestis. 28. juunil 1990. aastal tegi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ülesandeks valitsusele koos Eesti Pangaga esitada 15. novembriks parlamendile rahareformi konkreetne kontseptsioon ja tegevuskava. Valitsuse
87-89; lk.93-104). 10 2. EESTI RAHA 2.1. Eesti rahareform Isemajandav Eesti vajas rahareformiks oma keskpanka, nagu kinnitasid ka isemajandamise aluste seadus ja IME (Isemajandav Eesti) koondkontseptsioon. Enne 1987. aastat oli Eesti panganduse ainus keskus NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik pank. 15. detsembril 1989. aastal võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Panga taasrajamise kohta tegevuse algusega 1. jaanuarist 1990. 28. detsembril võttis Ülem- nõukogu vastu ka pangaseaduse, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Pank pidi muutuma arvelduste keskuseks ja peakorraldajaks Eestis. 28. juunil 1990. aastal tegi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ülesandeks valitsusele koos Eesti Pangaga esitada 15. novembriks parlamendile rahareformi konkreetne kontseptsioon ja tegevuskava
80-ndate lõpus, kui paljusid olulisi toiduaineid sai osta vaid talongide eest, äratas paariks kuuks üldsuse tähelepanu idee võtta käibele Soome mark. Ka see mõte ei olnud hea, sest siis oleks Eesti olnud sõltuv Soome riigi majandustegevusest. Oli selge, et oma raha väljatöötamiseks vajas isemajandav Eesti ka oma keskpanka, mis oleks vanade ja tekkivate uute kommertspankade järelvalvajaks. Sellele tuginedes võttis valitsus vastu otsuse Eesti Panga taasrajamise kohta tegevuse algusega 1.jaanuarist 14 1990. Raha olemust ja ajaloolisi kogemusi silmas pidades oli reformi sisulisel ettevalmistamisel kesksel kohal kattevaraga seonduv. Seega oli Eesti Panga proovikiviks kullaläbirääkimiste alustamine ja panga presidendile S.Kallasele anti volitused esindada riiki läbirääkimistel Rahvusvahelise Arvelduspangaga ja nende
annaabi.ee 
