17. juunil toimus sotsialistlik riigipööre Leedus, 21. juunil Eestis ja Lätis. 3. augustil liideti NSV Liiduga Leedu, 5. augustil Läti ja 6. augustil Eesti. Rahva hirmutamiseks ja eestimeelsuse allasurumiseks küüditati, represseeriti ja hukati palju inimesi. 1941. aastal saabunud Saksa vägesid võeti vastu kui vabastajaid. Mõne aja möödudes hakkasid inimesed uuesti kaduma. Samuti tehti Eesti aladele koonduslaagrid. Rahvas oli uuesti hirmuvõimu all. 1944. aastal taasokupeeris Punaarmee Eesti. Linnad pommitati maatasa, sadamad, raud- ja maanteed olid purustatud, tööstuse ja põllumajanduse tootlikkus langes drastiliselt. Vastupanuliikumine piirdus peamiselt metsavendade ja noorte salaorganisatsioonide tegevusega. NL kasutas pidevalt vägivallapoliitikat, et allutada ühiskond täielikult oma 4 kontrolli alla. Punavõimu vastaseid ning ka tavainimesi arreteeriti massiliselt ning saadeti
juunil toimus sotsialistlik riigipööre Leedus, 21. juunil Eestis ja Lätis. 3. augustil liideti NSV Liiduga Leedu, 5. augustil Läti ja 6. augustil Eesti. [1, lk 78-79] Rahva hirmutamiseks ja eestimeelsuse allasurumiseks küüditati, represseeriti ja hukati palju inimesi. 1941. aastal saabunud Saksa vägesid võeti vastu kui vabastajaid. Mõne aja möödudes hakkasid inimesed uuesti kaduma. Samuti tehti Eesti aladele koonduslaagrid. Rahvas oli uuesti hirmuvõimu all. [2, lk 7] 1944. aastal taasokupeeris Punaarmee Eesti. Linnad pommitati maatasa, sadamad, raud- ja maanteed olid purustatud, tööstuse ja põllumajanduse tootlikkus langes drastiliselt. [1, lk 91, 95] 4 Vastupanuliikumine piirdus peamiselt metsavendade ja noorte salaorganisatsioonide tegevusega. NL kasutas pidevalt vägivallapoliitikat, et allutada ühiskond täielikult oma kontrolli alla. Punavõimu vastaseid ning ka tavainimesi arreteeriti massiliselt ning saadeti
relvadega mehi metsa, et aidata kaasa Eesti vabastamisele bolševistliku võimu alt. Esimesed kokkupõrked metsavendade ja Punaarmee vahel toimusid juba 22. juunil 1941. Suvesõja käigus vabastasid metsavennad Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Suuremad võitlused toimusid Timmkanali ümbruses ja Tartus, kus metsavennad 10. juulil 1941 alustasid Tartu ülestõusu. Alates 3. juulist 1941 moodustati metsavendadest Omakaitse. Punaarmee taasokupeeris Eesti, Läti ja Leedu aastatel 1944–1945. Järgnenud aastatel, kui stalinistlikud repressioonid tugevnesid, peitus rohkem kui 70 000 nende riikide asukat võimu eest, kasutades tihti metsaga kaetud maakohti loodusliku varjupaigana ja alusena relvastatud nõukogudevastases vastupanus. Vastupanuüksuste suurus ja koosseis olid erinevad, alates individuaalselt tegutsevatest ainult enesekaitseks relvastatud partisanidest kuni suurte ja hästi organiseeritud
annaabi.ee 
