Eesti võeti ka Rahvasteliidu liikmeks. Samas ei kadunud jätkuv oht Eesti iseseisvusele Venemaa poolt. Teravamaks läks olukord just aastast 1930. kui tugevnes Natsi Saksamaa ja ka Nõukogude Venemaa välispoliitika muutus agressiivsemaks. Loodi küll Balti Liit, kuid seegi oli pigem poliitiline ühendus ja liidu mõju jäi nõrgaks. Halvenesid suhted ka Soome ja Rootsiga ning 1930. aastate lõpuks jäi Eesti välispoliitilisse isolatsiooni. Lõpuks viis see ka Eesti taaskordse okupeerimiseni. Kultuurivaldkonnas pandi 1925. aastal alus kultuurkapitalile, mis võimaldas loovisikutel elukutselisteks hakata. Arenes teadus, mille tegemiseks loodi Eesti Teaduste Akadeemia ning mitmed seltsid nagu Õpetatud Eesti Selts ja Akadeemiline ajalooselts. Tartu Ülikool oli maailmatasemel. Avati veel mitmeid era- ja riigikoole, mis andsid haridust tehnika, riigikaitse, muusika, kunsti ja ka lavakunsti valdkondades. Toimusid pidevad
suurriigid. Eesti võeti ka Rahvasteliidu liikmeks. Samas ei kadunud jätkuv oht Eesti iseseisvusele Venemaa poolt. Teravamaks läks olukord just aastast 1930. kui tugevnes Natsi Saksamaa ja ka Nõukogude Venemaa välispoliitika muutus agressiivsemaks. Loodi küll Balti Liit, kuid seegi oli pigem poliitiline ühendus ja liidu mõju jäi nõrgaks. Halvenesid suhted ka Soome ja Rootsiga ning 1930. aastate lõpuks jäi Eesti välispoliitilisse isolatsiooni. Lõpuks viis see ka Eesti taaskordse okupeerimiseni. Kultuurivaldkonnas pandi 1925. aastal alus kultuurkapitalile, mis võimaldas loovisikutel elukutselisteks hakata. Arenes teadus, mille tegemiseks loodi Eesti Teaduste Akadeemia ning mitmed seltsid nagu Õpetatud Eesti Selts ja Akadeemiline ajalooselts. 1. detsember 1919 avati Tartu Ülikool, mis oli maailmatasemel. Avati veel mitmeid era- ja riigikoole, mis andsid haridust tehnika, riigikaitse, muusika, kunsti ja ka lavakunsti valdkondades. Toimusid pidevad
järgmisel sajandil aga ühiskonna ootused haridusele muutuvad ning seniste humanitaarkooolide kõrvale tulevad 20. sajandi alguses reaalkoolid. (Udalõh 2010) 19. sajandi lõpul hakkas retoorika omandama halvustavat tähendust ning retoorikaõpinguid kaotasid oma senise tähenduse. See oli pika protsessi tulemus, mis sai alguse renessansiajastust, mil retoorikaõpetusest kujunes üsna ühekülgne Cicero stiili jäljendamine. Rünnak ei olnud mitte kõnekunsti vastu üldse, vaid tegemist taaskordse aasia ja atika stiili konfliktiga. Kui renessanss- ja klassitsismiajastu antiigiihalus toetasid kreeka ja rooma eeskujudele toetuvaid retoorikaõpinguid, siis romantismiajastu vastandas end klassikaliste normide matkimisele ning see oli üks põhjus, miks retoorikaõpingud kaotavad oma tähenduse. (Aava 2003: 34-35) Retoorika mõiste oli sajandite jooksul kitsenenud, keskendudes eelkõige stiilile. 19. sajandil
annaabi.ee 
