loob ühendusi, mille liikmetel on ühesugune usundilised eesmärgid. 5)Kultuuriline tegur väljendab usundivormide sõltuvust konkreetsest ajast ja keskkonnast Usundite põhiliigitusi: A aabrahamlikud usundid (judaism, kristlus, islam) Ehk prohvetlikud us. -prohvetite tähtsus. Prohvet ettekuulutaja B veedausundid (hinduism, budism) universumite ja olendite olemine on tsükliline Veeda vanimad pühakirjad Reinkarnatsioonid hinduismis taaskehastus, budismis ümbersünd C teised suured usundid (nt hiinlaste taoism või jaapanlaste sintoism) Rituaal usuline toiming, kultuse osa Kultus usundi jumalateenistuse vorm Tekkeprotsessi põhiline liigitus A. Etnilised e rahvuslikud us. tekkinud keele- ja rahvuspiirkonnas, siia kuuluvad hõimuusundid Misjon usundi levitamine muu-usuliste seas B. Rajatud usundid tekkinud individuaalse rajaja ümber: budism, islam ja kristlus. C. Teistlikke us. jaotatakse: 1) polüteistliteks e
kannatuse põhjuseks on lõbu-, elu- ja surmajanu. * Janunemine millegi järgi põhjustab kannatuse. * Oleva kolm tunnust: 1) Püsivus mitte miski siin maailmas ei ole püsiv. Kõik muutub. 2) Kannatus Muutlikkus põhjustab kannatust. 3) Inimestel puudub püsiv mina. * Buddha ei pööranud tähelepanu küsimusele, mis saab peale surma. Buddhat huvitas siinne elu ja kuidas siinsetest kannatustest vabaneda. * Usutakse, et igal teol on tagajärg. * Sansaara taaskehastus. Sümboliks on tule andmine riigis ühelt küünlalt teisele. * Nirvaana vabanemine ja kustumine. Mis saab nirvaanas, seda ei tea keegi. * Kannatustest vaibumist takistavad viha, kadedus jne. * Budismi pühakiri Kolmikkorv (reeglite, suutrate ja seaduste korv) * 5 käitumisjuhist: 1) Hoidu elusolenditele kahju tegemast. Vägivald on õigustatud ainult siis, kui see hoiab ära suurema kahju. 2) Hoidu selle võtmisest, mida pole antud. 3) Hoidu sugulisest kõlvatusest
ennustajad, ravitsejad, šamaanid. Budism segunes bön-usundiga. Lõplikult kujunes välja 15.saj seoses dalai-laama tiitli tekkimisega. Olulisel kohal on: 1. Esineb kõrgemate laamade austamisne bodhisattvatena. Kõige tähtsam on dalai-laama (tarkuse meri). Järgneb panche-laama jne. Hetkene dalai-laama on 14. Elukoht kuni 1959 oli Potala palee Lhasas. Kui dalai-laama sureb otsitakse oraakli abil poiss, kes usutakse olevat tema taaskehastus. 2. Mungad tähtsal kohal. Tavaliselt üks poeg perekonnast on munk. Mungad tegelevad kloostrites mitmesuguste bioenergeetiliste harjutustega. Selle tulemusel hakkab inimene kiirgama vaimsust tervistavat energiat ja armastust sel määral, et see on tajutav teistelegi. Lihtne harimatu tiibetlane, kellel pole võimalusi selliste harjutustega tegeleda tulevad kloostrisse palverännakule, et ammutada seda energiat valmiskujul. ZEN- budism
universaalse vaimsuse või brahmani nime all tuntud kõrgema eksistentsi aspektid. Jumalate austamine on ainult üks osa hinduismist. Nagu teisedki Indias alguse saanud usundid, tegeleb hinduism peamiselt inimeste tegudega ja nende mõjuga inimese surmajärgsele elule. Hindud usuvad, et elu on pidev sünni-, surma- ja taassünnitsükkel. Seda tsüklit juhib karma seadus, mille kohaselt vooruslikule elule järgneb soodne taassünd ja patusele ning isekale elule järgneb taaskehastus alama olendina. 1.1. Hinduismi päritolu ja ajalugu Hinduismi algusaeg on jälgitav kuni India varaseima linnakultuuri Induse oru kultuurini. See kultuur valitses 3. aastatuhandele eKr ja arheoloogid on selle muistiseid välja kaevanud Harappa linnas Ravi jõe ääres ja Mohendzo Daros Induse kallastel. Seniajani pole teadlastel õnnestunud desifreerida nende inimeste kirja, nii et teadmised nende kohta pärinevad majade varemetest ning 3 säilinud asjadest
2) Koobastearheoloogia 3) Aeroarheoloogia (õhuarheoloogia maapinnalt uurides pole võimalik eristada) Eksperimentaalarheoloogia Arheoloogid korraldavad eksperimente ja teevad katseid. Uuritakse mingete tegevuste katsetamisega (rauasulatuseksperiment), seeläbi on õpitud ehitama rauasulatusahju. Soomaagist raua kätte saamiseks tehti ligi 20 aastat katseid. Selle alla käivad ka võitluste/sõdade rekonstrueerimine (muinassõjad -> taaskehastus). Arheoloogia allikad 1. Kinnismuistised mingi objekt looduses, mis on tekkinud inimese tegevuse või inimese paigas elamise tagajärjel. Iseloomulik tunnus on kultuurkiht -> inimese paigal elamise või tegevuse tagajärjel tekkinud mullakiht, mis koosenb ehitus- ja majapidamisjäänustest, söest, tuhast ja sisaldab erinevaid esemeid. Kultuurkihi paksus sõltub inimtegevusest. Tartu linnuse kohal on kultuurkihi paksus osaliselt 4m
annaabi.ee 
